Viljakoristusaeg on peagi käes. Kuidas vältida viljakuivatites juhtuvaid raskeid tööõnnetusi?

„Kõige traagilisemad õnnetused teraviljaga tegelemisel on toimunud vilja alla vajumise või jäämisega ja seetõttu lämbumisega,“ selgitab tööinspektsiooni konsultant Rein Reisberg. „Teravili ei ole kindel pind, millel kõndida ja kui viljamahuti on sügav, tekib oht vilja sisse vajuda.“

Teine probleem tekib viljamahutite seestpoolt puhastamisega juhul, kui mahutis olev vili on seinale paakunud. Kui mahuti puhastamiseks on vaja sellesse siseneda, tuleb enne läbi mõelda, kuidas kaitsta töötajat vilja sisse vajumise või variseva vilja alla jäämise eest ning kuidas tagada piisavalt värsket õhku hingamiseks.

KUIDAS PÄÄSTJAD VILJA SISSE VAJUNUD INIMEST AITAVAD

Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Heiki Soodla:

"Eestis on kasutusel nööripäästevarustus ja kui kannatanul on pea viljast väljas, suudame olemasoleva varustusega inimelu päästa. Kui kannatanu on aga üleni vilja sisse vajunud, pääsemise-päästmise võimalused on minimaalsed.

Kui kannatanu pea on vilja alla vajunud, suudab ta elus püsida vaid mõned minutid.

Viljakuivatis hooldustöid tehes tuleb kasutada turvavarustust (kinnitusnöör, rakmed, ajutise tööpinna loomine teravilja peale jne). Selliste tööohutusnormide eiramine võib kaasa tuua fataalsed tagajärjed.

Eestis konkreetset (videos näidatud) varustuselementi ei kasutata, seda pole."

„Tõsine teema on ka tolm, mis tekib teravilja teisaldamisel ja jahvatamisel. See võib sissehingamisel suuri terviseprobleeme põhjustada, nii allergiat, bronhiiti kui astmat. Tervisekahjustuste ennetamiseks tuleb valida sobivad hingamisteede kaitsevahendid ja tolmuses töökeskkonnas viibides neid alati kasutada,“ selgitab Reisberg.

Tolm võib plahvatada

Tolm võib põhjustada ka väga raskeid vigastusi. Seda juhul, kui õhus on sobivas koguses tolmu plahvatuse tekkeks ja leidub ka süüteallikas, milleks võib olla näiteks mitteplahvatuskindla ehitusega valgustuse lüliti. Tolm on põhjustanud ka tulekahjusid, kuid seda ennekõike viljakoristusel, kui kombaini tulistele osadele koguneb palju tolmu.

Kolmandaks, toob Rein Reisberg välja, tuleb jälgida kuivatites, eriti viljamahutite juures olevaid liikumisteid. Paljud trepid, redelid, platvormid ja käiguteed on ise ehitatud, kasutades juhuslikku puitmaterjali. Kuna neid kasutatakse suhteliselt harva, jäetakse tähelepanuta, kui käiguteel on mõni laud purunenud, piirdelaud puudu või redel deformeerunud. Kuivatites on liikumisteed ohtlikumad kui laoruumides. Seal võib olla ees kaableid ja voolikuid või mingeid muid takistusi, mida on ebapiisava valgustuse tõttu raske märgata ja seetõttu seal komistatakse ja kukutakse.

Ohtlikud mehhanismid

Lisaks veel ohud kokkupuutest konveierite või transportööride liikuvate osadega, kokkupõrke oht laaduritega, kuivatites ja veskites müra ning võimalik on ka bioloogilise ohuteguri, hallituse esinemine.

Viimase viie aasta jooksul on tööinspektsiooni andmeil viljakuivatis juhtunud 11 tööõnnetust. Neist kuus olid rasked ning kaks inimest kaotas oma õnnetuse tagajärel elu (mehed lämbusid vilja sisse viljamahuti puhastamise käigus). Ehk et kui viljakuivatis tööõnnetus juhtub, siis tõenäoliselt võib see lõppeda raske kehavigastusega. Nt aastal 2016 juhtus Eestis kuivatites neli tööõnnetust, neist kolm olid rasked; 2015. a üks raske tööõnnetus, 2014. a üks raske ja kolm kerget tööõnnetust.

Näiteid rasketest õnnetustest viljakuivatites:

• Teraviljakuivatis tööl olles kukkus inimene 2 m kõrguselt alla selja peale.
• Toimus kuivati juures oleva gaasiseadme plahvatus, kui demonteeriti gaasipõletit. Eelnevalt oli vaja eemaldada torustikust gaas, milleks sai tööle pandud gaasiaurusti. Gaasiaurusti tekitas torustikus ülerõhu, mille tagajärjel eraldus toru gaasiaurustist. Ülerõhu klapp ei rakendunud. Samal hetkel viibis kannatanu aurusti vahetus läheduses.
• Töötaja sisenes teraviljakuivati punkrisse, et määrata vilja niiskust. Mõõtmisel tekkis füüsiline kontakt vilja segajatega, mis hakkasid tööle ja rebisid kõrvalesta ära.
• Töötaja täitis teraviljakuivatis oma tööülesandeid. Sel ajal, kui transportöörlint töötas, kohendas töötaja transportöörlindi käru kinnitust ja teravilja äravoolu toru. Enesele märkamata toetas töötaja teise käe transportöörlindi juurde ning ühel hetkel jäi käsi käru alumise rulliku ja transportöörlindi vahele.
• Töötaja komistas kuivatis ja kukkus mingi ora otsa (kukkus viljakuivatis trepil ja jäi parema käega konstruktsioonide vahele). Vigastas arterit, leiti kaastöötajate poolt poole tunni möödudes.
• Töötaja remontis teraviljakuivatis ülemise kraabi siibrit ja hakkas liikuma selg ees mööda redelit alla. Redelile astumiseks asetas mutrivõtmed redeli kõrvale ning astus redelile. Mutrivõtmeid võttes pööras ülakeha, jalg libastus redelipulgal ja töötaja kukkus. Kukkudes lõi käe redeli kõrval asuva kronsteini vastu, mis omakorda vigastas koheselt kätt, tekkis suur valu ja verejooks.

Allikas: Tööinspektsioon