Võistluspõldude kasumit mõjutasid madalad kokkuostuhinnad

Tabelit ei saa laiendada kogu Eesti teraviljakasvatusele, sest siin olevad andmed on parimate tootmispõldude kohta, kus saadi teravilja 6–8 ja rapsiseemet 3,3–4,5 t/ha.

Viljelusvõistlusele 2009 esitatud põldude saagikus ja tulukus

Tootja (OÜ, FIE)	Kultuur ja sort	Saagikus, t/ha	Proteiini, %	Õli kuivaines, %	Vilja kvaliteet	Müügihind, kr/t	Tulu müügist, kr/t	Toetused 2008. a, kr/ha	Tootmiskulud, kr/ha	Arvutuslik kasum, kr/ha
Koplimäe Agro	Taliraps ‘Excalibur’	4,48	15,6	51,8	Toidu	4473	20 039	2513	10 086	12 466
Haage Agro	Suviraps ‘Larissa’	3,09	21,6	45,6	Toidu	4119	12 728	2513	7737	7504
Kaido Kirst	Suviraps ‘Larissa’	3,73	20,2	46,2	Toidu	4039	15 065	2513	13 637	3942
Üllar Kaaver	Suviraps ‘Swinto’	2,42	22,0	46,4	Toidu	4165	10 079	2513	9089	3503
Kehtna Mõis	Suviraps ‘Belinda’	3,22	21,2	45,2	Toidu	3830	12 333	2513	11 881	2964
Laatre Piim	Talinisu ‘Olivin’	8,43	12,4	–	Toidu 3	1650	13 910	2513	13 027	3396
Valdereks	Talinisu ‘Olivin’	7,01	13,0	–	Toidu 4	1500	10 515	2513	12 150	878
Torma	Talinisu ‘Akteur’	6,30	10,2	–	Toidu 5	1350	8505	2513	11 438	–420
Kõo Agro	Talinisu ‘Ramiro’	8,71	13,8	–	Toidu 5	1350	11 759	2513	14 729	–458
Mardi	Suvinisu ‘Fasan’	4,84	11,2	–	Toidu 4	1500	7260	2513	10 945	–1172
Torma	Suvioder ‘Mercada’	6,34	11,1	–	Sööda	1250	7925	2513	8324	2114
Toomas Tobreluts	Talioder ‘Carola’	6,44	12,1	–	Sööda	1250	8050	2513	9013	1550
Erki Oidermaa	Suvioder ‘Jyvä’*	7,40	11,0	–	Sööda*	1250*	9250	2513	12 081	–318
Kaarli	Kaer ‘Belinda’	6,99	10,5	–	Sööda	0925	6466	2513	7490	1489
Erki Oidermaa	Talitritik ‘Cando’*	7,84	10,6	–	Sööda*	1150*	9016	2513	15 490	–3961

Märkus. * Teravilja kasvatati seemneks. Seemnevilja müügihinda veel ei teatud, tulu arvestati söödavilja hinnaga.

Eesti keskmine teraviljade ja rapsiseemne saagitase on sellest 2 korda madalam. Ja sellise saagikuse juures on madalate kokkuostuhindade tõttu isegi kõiki toetusrahasid arvesse võttes teraviljakasvatajatel väga raske oma tootmisega kasumisse jõuda. 2009. a on Eesti põllumeestele väga raske aasta.

Tänavused teraviljade head kasvutingimused kevadel-suvel andsid lootust saada sügisel suuri saake. Kahjuks vihmane koristusperiood vähendas saake ja langetas vilja kvaliteeti. Tootmise tulukust aga mõjutasid kõige enam madalad kokkuostuhinnad ning mineraalväetiste endiselt kõrged hinnad.

Kevadel registreerus viljelusvõistlusele 15 tootjat 22 põlluga. Hiljem osa põlde taandati, võistlusele jäi neist 155 erineva kultuuriga. Enim võistluspõlde on rapsi ja talinisu kasvatajatelt; tänavu ei esitatud võistlusele ühtki rukkipõldu. Esmakordselt oli võistlejate nimekirjas ka esindaja Hiiumaalt.

Kultuuride tootmiskulude arvutamisel kasutati tootjate põlluraamatutes olevaid andmeid tootmissisendite mahtudest ning tehtud tööde loetelusid. Sisendite hinnad ja kokkuostuhinnad on saadud Baltic Agro AS töötajatelt. Masinatööde kuluna on kasutatud algoritmidega leitud keskmisi suurusi, kuna andmed tootjate tegelike kulude kohta masinatöödel puudusid. Tootjad võisid hankida sisendeid ja müüa vilja ka teistsuguste (lepinguliste) hindadega, seetõttu on tabelis toodud andmed mõnevõrra ligikaudsed.

Suurim kasum jälle rapsikasvatajatel

Rapsiseemnete järele püsib Euroopa Liidus endiselt kõrge nõudlus ja seetõttu on rapsi kokkuostuhind tootjatele ikka soodsam kui teraviljade hinnad. Ja nagu eelmistel aastatel, said ka tänavu suurema arvutusliku kasumi just rapsikasvatajad. Koplimäe Agro OÜ võistluspõllul oli rapsil hea eelvili – liblikõielised heintaimed. Mineraalväetisi anti seal mõõdukalt, vaid 400 kg/ha. Kasvatati õlirikast talirapsi ‘Excalibur’. Kõik tööd tehti õigeaegselt, saagikus oli 4,48 t/ha, seejuures oli õlisisaldus seemnete kuivaines väga kõrge – 51,8%. Viimane tõstis muidugi kokkuostuhinda. Kuna saak õnnestus koristada hästi kuivalt – niiskus vaid 9% –, olid ka kuivatuskulud väiksemad kui konkurentidel. Arvutuslikuks kasumiks sellelt põllult kujunes 9953 kr/ha, koos toetustega (on arvestatud 2008. a toetuste taset, kuna 2009. a toetuste suurust veel ei tea) 12 466 kr/ha.

Milline on optimaalne külvisemäär?

See on olnud vaidlusobjektiks juba aastaid. Mitmed tootjad on vähendanud hästi võrsuvate teraviljasortide külvisemäära 220–350-le idanevale terale ruutmeetrile, kulutades näiteks talinisu seemet 90–140 kg/ha. Paljud tootjad aga kasutavad endiselt nisuseemet 450–500 tera/m2
ehk 190–210 kg/ha, mistõttu maksavad seemne eest hektari kohta 350–450 kr enam. Valdereks OÜ-s külvas Aare Mölder talinisu ‘Olivin’ 70 kg/ha. Vaatamata orase talvekahjustusele, sai ta saagikuseks 7,0 t/ha. Tõnis Riisk (Kõo Agro OÜ) kasutas talinisu ‘Ramiro’ kasvatamisel külvisemäära 300 tera/m2 (115–120 kg/ha) ja sai saagiks 8,71 t/ha. 2008. a kasutas Villu Kärmas (Sadala Agro OÜ) rukki ‘Askar’ külvisemääraks 65 kg/ha ning sai saagiks 8,04 t/ha. Selliseid näiteid väikese külvisemäära eduka kasutamise kohta Eesti muldadel on veel mitmeid. Teraviljaseeme maksis kevadel 5–6 kr/kg, milleks siis kulutada seda hektarile ülearu palju.

Seda, kuidas kasvab teravili, on väga põhjalikult uurinud Saksa teadlased. Dr Schönbergi artiklist ajakirjas Getreide 4/2009 loeme, et Saksamaa tingimustes on väga viljakal mullal talinisu saak suur ja kvaliteet hea, kui põllu ruutmeetril on nisu taimelehtede pind 5–6 m2.
Mitu viljapead (produktiivvõrset) iga taim võib anda ja mitu tera on viljapeas, see sõltub väga palju sordist. Tugevalt võrsuvate sortide korral on lehepind ruutmeetri kohta küll suur (üle 6 m2), kuid osa lehti jääb varju ega tooda küllaldaselt tera moodustamiseks vajalikke assimilaate. Tiheda vilja korral on ruutmeetri kohta rohkem viljapäid, aga talinisusortide 1000 tera mass vähenes, kui põllu ruutmeetri kohta oli enam kui 550–600 viljapead.

Kokkuvõttes selgus, et tiheda vilja korral terasaak ei suurenenudki, ent kvaliteet langes (1000 tera mass) ja põhu hulk suurenes. Autori arvates on Saksamaal võimalik saada talinisu kuni 15 t/ha. Saaki mõjutavad ka kasvutingimused: tasakaalustatud väetamine, mulla huumus, vee- ja õhurežiim mullas, umbrohtumus, sademete hulk kevadel-suvel jt tegurid. Vähem soodsates kasvutingimustes on taimel peaga produktiivvõrseid vähem ja ka viljaterad jäävad peenemaks – 1000 tera mass langeb. Seetõttu on kehvemates kasvutingimustes soovitatav kasutada suuremat külvisemäära. Optimaalse külvisemäära valikul tuleb arvestada nii kasvatatava sordi produktiivvõrsete arvu kui ka kasvutingimustega. Käsiraamat “Betriebs-planung Landwirtschaft 2008/09” soovitab Saksa põllumeestele järgmist külvisemäära (vt tabel).

Seega Saksamaal antud külvisemäära alusel, kui seemne idanevus on 95% ja meie talvetingimustes hukkub ca 5% taimi, tuleks palju võrseid andvate talinisusortide seemet külvata 90–175 kg/ha. Põhjendamatult suure külvisemäära kasutamine suurendab kulusid seemnele ning alandab saadud teravilja kvaliteeti. Iga põllumees peab ise hindama taimede kasvutingimusi oma põllul ning selle ja sordi omaduste alusel valima ka külvisemäära.

Väetamisel leida majanduslik optimum

2007.–2008. a. toimunud mineraalväetiste järsu hinnatõusu (ca 2 korda) mõju on tunda ka sel aastal, kuigi tänavu väetiste hinnad siiski veidi alanesid. Viljelusvõistlusel kasutati suuremal osal põldudest mineraalväetisi hektari kohta 500–920 kg/ha. Torkab silma, et seejuures oli suur osakaal (üle 50%) lämmastikväetistel. Paljudel põldudel jäi fosfori ja kaaliumi bilanss negatiivseks, st saagiga viidi neid põldudelt rohkem ära, kui väetistega anti. Näiteks Kaarli ühistus viidi kaera ‘Belinda’ saagiga 7,0 t/ha põllult ära NPK toimeaineid 201 kg, kuid 200 kg mineraalväetisega anti põllule vaid 54 kg lämmastikku. Järelikult pidi tänavuse saagi jaoks varem mulda kogunema palju toimeaineid – seal oligi rohumaa. Et ka järgmistel aastatel saaks sellelt põllult suurt saaki, tuleb toimeainete vajak katta. FIE Erki Oidermaa tritiku kasvatamisel ja Kõo Agro OÜ oma talinisu põllul aga hoolitsesid ka mulla viljakuse tõusu eest, andes mineraalväetistega pisut rohkem toime-
aineid, kui saagiga ära viidi, kuid see suurendas ka nende kulusid.

Sõnnikut kasutati võistluspõldudel rohkem kui eelmistel aastatel. Neli viljelejat laotasid vedelsõnnikut 20–50 t/ha, seitse andsid taimedele ka leheväetist. Viimase kulud ei ole suured, kuna mikroväetiste kogused kg/ha on väikesed ja neid pritsitakse koos fungitsiididega. Leheväetise kasutamisel peab tootja teadma, millist mikroelementi on tema põllu mullas vähe, ning arvestama ka kultuuride erinevat tarvet ühe või teise järele. Ainult siis, kui mullas ja põhiväetises on mõnda mikroelementi liiga vähe, võib sobiva leheväetise andmisega saada märgatava saagikuse tõusu.

Mineraalväetiste hinnad 2008. a sügisel ja 2009. a kevadel ületasid 2007. a hindu 1,9–1,7 korda. Kõrge hinna tõttu kasutati tänavu kompleksväetist vähem, kuid kulud väetistele olid ikkagi suuremad kui 2007. a. Mullusega võrreldes need siiski pisut alanesid. Tundub, et viljelusvõistluste põhieesmärk on seni olnud võimalikult suure saagi saamine, vähem tähelepanu pööratakse kulutuste efektiivsusele. Kui suuri mineraalväetise koguseid on otstarbekas põllul kasutada, sõltub ka vilja kokkuostuhinnast. Kuna tänavu olid teraviljade kokkuostuhinnad erakordselt madalad, siis kahanes tunduvalt ka majanduslikult optimaalne väetisekogus, kui võrrelda eelmiste aastatega. Ilmselt kasutasid mõned võistlejad, püüdes saada kõrget saagikust, väetisekoguseid, mis ületasid majanduslikku optimumi. See aga tõstis nende vilja omahinda ja vähendas kasumit.

Väetiste säästlikum kasutamine on muutunud väga aktuaalseks. Toimeainete leostumise vähendamiseks ei soovita Saksa teadlased neid anda varakult mullaharimise alla, vaid võimaluse korral külvata mineraalväetis koos seemnega. Tasakaalustatud väetamiseks tuleb kindlasti teha mullaanalüüs ning arvestada ka kultuuride nõudlust erinevate väetiste osas. Näiteks vajab raps tunduvalt rohkem kaaliumi, väävlit ja boori kui teravili, boori isegi 5 korda rohkem. Tasakaalustatud väetamiseks tuleb peale sõnniku anda ka mineraalset väetist. On kerkinud küsimus, kas edaspidi, kui kokkuostuhinnad jäävadki madalaks, üldse tasub suure väetustarbega mullal teravilja ja rapsi kasvatada või jätta sellised põllud heintaimede alla.

Mil määral taimi kaitsta?

Mõõdukad taimekaitsetööd on muidugi vajalikud, sest nendest loobumisel võib mõnel aastal saak väheneda kuni 2 korda. Mitmel võistluspõllul kasutati 6–8 erinevat pestitsiidi, kokku pruugiti neid 32 eri nimetust. Palju kasutasid pestitsiide teraviljaseemne ja rapsi kasvatajad. Kuid Haage Agro OÜ suutis saada suure rapsisaagi ka väikese pestitsiidide kuluga.

Kuue ja enama pestitsiidi kasutamisel oli nende maksumus tublisti üle 1500 kr/ha, koos taimekaitsepritsi töö maksumusega isegi pisut üle 2000 kr/ha. Kui võistluspõllul oli valmimas hea saak, ei tahetud, et see väheneks taimehaiguste või kahjurite leviku tõttu. Kindlasti saadi sealt tänu pestitsiididele saagile lisa. Kas täiendavast saagist saadud tulu katab vilja madala kokkuostuhinna korral ka tehtud kulud, seda on ilmselt vähe arvestatud. Enamsaak kasvab ju põllul, see tuleb koristada, viia kuivatisse, kuivatada, hoiustada ning vedada müüki. Ka enamsaagi saamiseks kulunud taimetoiteained tuleb väetistega kompenseerida, et muld ei muutuks vaesemaks. Seetõttu on enamsaagi kilogrammist tulev puhaskasum tublisti väiksem, kui on vilja müügihind kr/kg. Osa võistlejaid suutis saada suure hektarisaagi kaeralt ja odralt ka ainult siis, kui pruukis 1–2 pestitsiidi. Madis Avi (Kaarli ühistu) sai kaera ‘Belinda’ 7,0 t/ha ainult Mustangi (0,5 l/ha) kasutamisega.

Jõgeva SAI-s ja Viljandi Katsekeskuses on uuritud erinevate fungitsiidide mõju teraviljasaagile. Kõikide teraviljade puhul on haiguste tõrje suurendanud saagikust, kuid odra ja rukki korral, sageli ka nisu puhul, on haiguste tõrje kulud olnud suuremad kui enamsaagist saadud täiendav tulu. Fungitsiidide efektiivsust uurinud Jõgeva SAI teadlased Pille Sooväli ja Mati Koppel kirjutasid
2008. a uuringute kokkuvõttes järgmist: “Kuigi haiguskindlad sordid puuduvad, saab olemasolevate sortide hulgast valida vastupidavamad. Jälgida põllul taimestiku seisukorda ja haiguste levikut ning fungitsiide kasutada alles siis, kui haigestumise risk on olemas, kuid mitte hilineda tõrjega.” Peab ju teadma, milline taimehaigus või kahjur sel aastal põllul on hakanud levima, et valida sobivaim pestitsiid. Pestitsiitide kasutamine puht profülaktiliselt võib kaasa tuua asjatult suure kulu.

Künni osatähtsus on endiselt suur

Visalt levib meie põldudel künni asendamine minimeeritud mullaharimise või täisotsekülviga. Seekord tehti 15-st põllust 10-l sügiskündi, 4-l hariti tüüd rullrandaaliga ning vaid Toomas Tobreluts tegi täisotsekülvi. Kui eelvili on mitmeaastased heintaimed või kasutatakse tahesõnnikut, järgneb muidugi kündmine. Rapsi- või teraviljatüüga põllul on aga pindharimisel ja otsekülviku kasutamisel masinatööde kulud 200–500 kr/ha võrra väiksemad kui künnitehnoloogia korral. Peale selle pole vaja kivistel maadel minimeeritud harimise korral ka nii palju kive korjata.

Mis veel mõjutas tootmise tulukust?

Vilja tootmiskuludes on küllaltki suure osakaaluga kuivatuskulud. Näiteks talinisu kasvatamisel (vilja niiskus 18–20%) moodustasid need 17–20% kõikidest tootmiskuludest. Sagedastele sajuhoogudele vaatamata suudeti tänavu vili koristada pisut kuivemana kui eelmisel aastal, kuid vihm kahandas nisu kvaliteeti. Kuna taliviljad valmivad juba augusti algul, oli ka tänavu nende niiskusprotsent ja kuivatuskulud 1 tonni kohta suuremad kui suviviljadel. Koplimäe Agro OÜ talirapsiseemnete niiskus oli vaid 9% ja peale selle oli seemnete õlisisaldus (51,8%) tublisti kõrgem kui suvirapsil. Viimane asjaolu tagas ka kõrgema kokkuostuhinna.

Madalam kui eelmisel aastal oli tänavu diislikütuse hind, mis pisut vähendas kulusid mullaharimisel ja vilja kuivatamisel. Põhilise löögi viljakasvatuse tasuvusele andis aga vilja kokkuostuhindade järsk langus. Näiteks 3. kategooria toidunisul oli see tänavu vaid 1650 kr/t, mis on 33% madalam, kui oli 2008. a, ja peaaegu 50% madalam kui 2007. a. Veelgi enam langes söödateraviljade kokkuostuhind. Ka rapsiseemnete kokkuostuhind alanes, kuid vähem.

Soovitatav külvisemäär teravilja ja rapsi kasvatamisel Saksamaal