Tabel 1. Traktorimüük 2014. aastal markide ja võimsusklasside viisi.

Traktori-markKuni 70 hj71−90 hj91−110 hj111−130 hj131−150 hj151−170 hj171−200 hjÜle 200 hjKokku
NH662112111746110
JD9118510822679
Valtra14151223973
TYM291342
Kukje3232
Fendt152430
Case IH1422231226
Zetor1662226
MF2551022
Foton2020
Claas1635318
Polaris1111
BZTDIA+MTZ639
DF21148
Landini212128
HTT66
Dong Feng66
McCormick1113
Ülejäänud13114
Kokku135427425285025164543

Ligi kolmandik (30%) müüdud traktoreist olid suure võimsusega. Neid müüsid enam New Holland (46), Valtra (39) ja John Deere (26). Nimetatud suurte heitlusse on kanda kinnitanud Fendti traktorid, mis oma astmevaba ülekandega on hinnatud nii meil kui ka oma kodumaal Saksamaal.

Et New Holland pakub kõigi võimsusklasside traktoreid, on ka tema müüginumbrid suured kõigis klassides. On ainult keskklassi võimsusega traktorid (131–150 hj), kus liidriks John Deere ja 151–170hj võimsusklassis Valtra.

Väiketraktorite (kuni 70 hj) müük mõnevõrra vähenes, kuid osalus ulatus siiski 25 protsendini. Enamasti leiavad need kasutamist kommunaal-, aiandus- jm töödel. Väiketraktorite müügil olid eriti edukad Kukje, Tym, Foton. Ka suurfirmad New Holland ja John Deere pakuvad väiketraktoreid. 71–90hj võimsusklassi traktorite müüginumbrid olid suuremad Zetoril ja Valtral, vastavalt 16 ja 14 traktorit. Väikekeskklassi (91–110 hj) traktoreid müüsid teistest rohkem New Holland (21 tk), John Deere (18) ja Tym (13).

Suurfirmade moodsate tehniliste lahendustega järjest laienev margivalik vähendab üksikmargi müüginumbreid. Seevastu väikefirmadel, kes pakuvad ainult paari-kolme marki, on müüginumbrid suuremad.

Enimmüüdud traktorid oli New Holland T7.270, Valtra T213 ja John Deere 5100M, vastavalt 26, 25 ja 17 traktoriga (tabel 2).

Tabel 2. Enimmüüdud traktorid.

MarkMudelVõimsus (hj)Müüdud (tk)
New HollandT7.27026026
ValtraT21321125
John Deere5100M10017
ZetorMajor 807616
ValtraA937614
New HollandT5.959913
Kukje Branson5020R4712
Fendt724 VARIO2369
ValtraS3533559

Põhiline, mida traktoriostja müügifirmalt soovib, on masina hea töökindlus ja teenindus. Aastatega lisandub traktorile uusi, töömugavust suurendavaid seadmeid-süsteeme, mis tihti ostja teadmatuse tõttu kasutamata jäävad. Seetõttu on väga oluline firmapoolne masinaõpe.

Õnnestunud traktoriost eeldab selget pilti sellest, millisteks töödeks traktorit vajatakse. Enamikus juhtivates traktoritehastes komplekteeritakse traktor kliendi soovil.

Ostjate arvamus on, et valdav osa müüdavatest traktoritest on tehniliselt kõrge kvaliteeditasemega. Mitmetel ostjatel on hind esmatähtis. Olulist osa traktori ostul etendavad tema ülalpidamis- ja hooldekulud. Aastaid tagasi maaviljeluse instituudis alustatud traktorite-kombainide hooldus- ja kasutuskulude uuringud lõpetati vähese huvi tõttu.

Traktoriost maakonniti sõltub töömahust ja on suurem neil, kel suurem töömaht. Viimasel kolmel aastal on ostunumbrid olnud kõrgemad Harju, Tartu, Viljandi, Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnal (tabel 3).

Traktoripargi võimsus kasvab visalt, vaatamata võimsate traktorite suurenenud ostule. 2014. aasta lõpuks oli traktoripargi võimsus sama mis eelmisel aastal, olgugi et traktorite arv suurenes 631 võrra (neist osa pruugitud). Muutused toimusid registrist kustutamise ja pruugitud traktorite ostu arvel. 2014. aasta lõpuks oli liiklusregistris arvel 27 833 ratas- ja 28 roomiktraktorit.

Valdav osa traktoreist (71%) on vanemad kui kümme aastat. Vähene traktoriost ei mõjuta oluliselt traktoripargi vanuselist ega võimsuselist struktuuri.

Tabel 3. Traktorite müük maakonniti. 

MaakondMüüdud (tk)
Harju114
Hiiu2
Ida-Viru23
Jõgeva43
Järva26
Lääne-Viru36
Lääne20
Põlva23
Pärnu29
Rapla15
Saare19
Tartu86
Valga24
Viljandi48
Võru30
Maakond määramata5