30.03.2017, 00:00
Armastus Eesti rahvapärimuses 7.
"Üü õlin seäl. Kaks päävä õli vahet, ja jälle sinna. Jäen kõhnass nagu kilep. Emä küssi: “Mes sul viga one?” Siis tegin abi. Juhateti nõu. Uksealuss pori ja ninäräte nukk võtta sala, põletada ärä ja juada ise ja anda tüdrikulle kua. Tegin nõnna, siis es taha enäm tämädä nähä. Kui võitu suad, lähäb ta sulle nõnna hirmsass." Ka ühes Saksamaal XIX sajandi keskpaigas tehtud päevikusissekandes tuleb tunnete maagiline tõlgendamine hästi esile, nimelt arutleb selles noormees, kes on hakanud oma senisele pruudile teist eelistama, kas tema esimene pruut oli ta nõidusega enda külge sidunud või oli see siiski päris armastus, ning kas see, et tema tunded eelmise pruudi vastu on jahenenud, pole mitte omakorda maagilise mõjutamise tulemus. Seega olid nii loomulik kui maagiline armastuse tekkeviis tollase usundilise tõekspidamise kohaselt võrdselt võimalikud. Ootamatute seikade seostamine nõidusega oli maailmaseletamise viis, mille abil püüti lahti mõtestada muidki ebatavalisi elumuutusi ja vaimseid seisundeid (näiteks äkiline nõrkus või haigus, ebaõnnestumised).