Gunnar Aarma. Foto: Ingmar Muusikus/Eesti Ekspressi paberarhiiv
Valitseb arvamine, et see millest mõeldakse, pole eriti oluline, määrav olevat see, mida tehakse. Kes on oma tõelist mina tundma õppinud, see teab, et väline kest pole kõige tähtsam. Nähtav on ainult nähtamatu sümbol ja kehastus. Kui me mõtte oleme ellu kutsunud, on see juba vormi võtnud kujutis. Teadlik tahe, teiste sõnadega “vaim” on mõtte elu ja selle liikumise allikas. See võimaldab mõttel kui teatud määral iseseisval “olendil” lühemat või pikemat aega eksisteerida. Aeg oleneb mõttele kaasa antud energia hulgast, võimaldades sellel edasi elada ja toimida. Mõte on iseseisev ega sõltu enamasti oma ellukutsuja tahtest, hakates siiski oma ellukutsujat mõjutama, sest iga mõte on ja jääb oma loojaga tihedasse ühendusse.
Avalehele
0 Kommentaari