Selline jõelõik on ebapärlikarbi jaoks arvatavasti heas seisukorras. Sääraseid kohti on aga ka nende viimases elupaigas Pudisoo jões napiks jäänud. Maili Lehtpuu/keskkonnaamet
Tänapäeval elab ebapärlikarpe veel vaid ühes Põhja-Eesti jões. Viimati, rohkem kui pool sajandit tagasi, teati neid esinevat ka Võrumaal voolavas maalilises Pärlijões. Tegu on väga vana loomaliigiga, kes muutumatuna on maakera asustanud arvatavalt juba sada miljonit aastat. Ebapärlikarp on sarnaselt ookeanis elavate pärlikarpidega võimeline moodustama pärleid. Rohkem kui sadakond aastat tagasi neid ka Eestimaal püüti, koguti ning saadeti müügiks Tallinna ja Peterburisse. 1930. aastast on ebapärlikarp looduskaitse all. Tema elupaiku on rikkunud nii maaparandus kui väetamine. Praegu võib leida vaid umbes 70 aasta vanuseid karpe, mis tähendab, et nad enam ammu meie vetes ei paljune.
Avalehele
2 Kommentaari