Kambja vallas elav metsakonsulent Piret Arvi meenutab, et pärast tormi laastamistööd kulus mitu päeva, enne kui metsateedel taas liikuda sai. Anni Õnneleid
Tormid laastavad Eestit üha sagedamini. Kogemusi tormikahjude kõrvaldamisel lisandub, ometi lööb suur torm tavapärase metsamajandamise endiselt põhjalikult sassi. Tänavu juulis tunnistas metsaühistus Metsanduse Arendamise Ühing tegutsev metsakonsulent Piret Arvi, et kõik päevad mööduvad metsas tormikahjusid hinnates ja suvepuhkusest pole enam mõtet unistadagi. Ta meenutab, et pääsesid pärast tormi kodunt välja alles kolm päeva hiljem. Mitukümmend aastat piirkonnas jahil käinud Andrus Paas pidi tunnistama, et ei tunne tormi järel enam kohti ära, rääkimata sellest, et seal jahiplaani pidada. Jahti pidada aga tuleb ja võib-olla varasemast rohkemgi, sest tormi tõttu lagedaks jäävatele aladele istutatavad metsakultuurid meelitavad ulukeid ligi. Ulukid algul pigem väldivad lagedaid alasid, mistõttu ulukikahjude tekkimise tõenäosus naaberaladel võib suureneda. Paari aasta pärast, kui hein ja metsauuendus kasvama hakkavad, muutub raiesmik metskitsedele vägagi peibutavaks. Paar aastat hiljem hakkab männinoorendiku vastu huvi tundma põder. Jahimeestele teeb tormijärgne olukord muret, sest praeguse seaduse kohaselt tuleb neil ulukikahjud metsaomanikele hüvitada.
Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: