Foto: Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür toob välja, et üleilmse keskkonnakriisi valguses on Eesti raiemahtude märgatav vähendamine paratamatu. “Ent see ei pea tingimata tähendama hoopi meie ühisele rahakotile, pigem võiks see aidata meil leida uus ja tasakaalukam arengutee Eesti metsanduses. Oluliste valikute tegemine seisab ees juba lähiajal - peatsetel riigikogu valimistel ning uue metsanduse arengukava koostamisel.”

Ühendused toovad välja, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju biomajandusest kui lahendusest üleilmsetele keskkonnaprobleemidele, siis igasugune biomajandus probleeme ei lahenda. Biomajanduse sildi alla on koondunud hulk paljulubavaid ettevõtmisi, ent nende keskkonnakasu avaldub vaid juhul, kui biotoodete tootmisel ei kahjustata metsade elurikkust, süsinikuvaru ja -sidumisvõimet, veererežiimi ning muid elulisi hüvesid pakkuvaid omadusi. Samuti on tähtis, et uudne biomajandus ei takistaks puidu traditsioonilist kasutust ega hoogustaks raiskavat tarbimist.

26. oktoobril toimub Tallinnas Kultuurikatlas Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel metsanduse arengukava (MAK2030) koostamise ettepanekut tutvustav avalik üritus. Keskkonnaühenduste metsanduse visiooni tutvustab sündmusel Tarmo Tüür, kes on EKO esindajana kaasa löönud ka MAK2030 algatamise töörühmas.

Metsanduse visiooni koostas EKO, kuhu kuulub 11 organisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex".