Välismaiste isikute valduses olevast metsamaast moodustab füüsiliste isikute omand 16%, ülejäänud 84% kuulub juriidilistele isikutele. Ligi 800 hektarit põllumajandusmaad kuulub Venemaa kodanikele. Välismaa kodanike maaomandist moodustab 46% metsamaa. Kõige suurem mõju välismaiste isikute maatulundusmaa omandi suhtes on Soome, Rootsi ja kolmandana Luksemburgi isikutel. Maatulundusmaa omandiga on seotud 436 kolmanda riigi füüsilist isikut, kelle kontrolli all on kokku 2741 ha maad, keskmiselt omab iga selline isik Eestis viis hektarit maad.

Välismaiste isikutena käsitletakse mitte-eesti kodanikke, samuti juriidilisi isikuid, kelle omanikeringis on välismaiseid isikuid. Kolmandate riikide juriidilistele isikutele Eestis maatulundusmaad kuuluda ei saa.

Helve Hunt märkis, et ei usu, et välismaiste isikute kinnisasja omandamise kitsendusi sätestav seadus lähiajal ära võiks kaduda.

„Minu isiklik arvamus on, et seda seadust on vaja. Sel on preventatiivne mõju, kusjuures nüüd saab kohalikul omavalitsusel olema õigus seda seadust hakata jälgima ja ka välismaalaste kinnisasja omandamise taotlusi menetlema,” selgitas ta oma seisukohta. „Euroopa Liidu toimimise postulaat on kapitali vaba liikumise tagamine ja kõik kitsendused saavad olla vaid selle piires. Näiteks Läti on saanud EL-ilt juba kaks hoiatust, sest tegid maa omandamisel kitsenduseks muuhulgas näiteks läti keele oskuse nõude.”