Mobiilifoto: Mari Kartau, Maaleht

Eesti Erametsaliit on seisukohal, et madala kvaliteediga puidu kasutamine Eesti Energia põlevkivikateldes ei ohusta metsade seisundit, aitab stabiliseerida puiduturgu ning on väiksema keskkonnamõjuga kui põlevkivi kasutamine.

Kogu Eestis raiutud puidust umbes kolmandik (36%) on selline, millest ei saa ei palki ega paberipuud. Suur osa tänastest erametsadest on kinnikasvanud heina- ja karjamaad, kus madala kvaliteediga puidu osakaal on veelgi kõrgem, moodustades sageli üle poole kogu puidumahust.

Küttepuuks lähevad kvaliteetsemast puidusortimendist järele jäävad oksad ja ladvad ning mädanikuga või suure kõverusega puud. Seda puitu saame kõrvalsaadusena nii majapalgiks kui paberi tootmiseks sobiva puidu raiumisest, aga ka kraavide puhastamisest ja hooldusraiete tegemisest.

Sellise puidu pea ainsaks kasutusalaks on energeetika, olgu siis kodumajapidamistes, kohalikes katlamajades, koostootmisjaamades või pelletite tootmises. Lisaks eksporditakse kuni 10% kogu Eestis raiutud küttepuidust töötlemata kujul välisriikidesse.

Eesti Energia põlevkivikateldes puidust elektri tootmise efektiivsus ei ole nii kõrge kui koostootmisjaamades, kuid on põlevkivi põletamisest oluliselt keskkonna- ja kliimasõbralikum elektritootmisviis. Kui raiutud puidu asemele kasvavad metsas uued puud, siis maapõuest välja kaevatud põlevkivi ei taastu ja temast vabanenud süsiniku sidumisega peavad tegelema peamiselt kasvavad metsapuud.

Eesti Maaülikooli metsakasvatus- ja metsaökoloogia õppetooli professor Veiko Uri selgitas, et kasutades näiteks naftat või põlevkivi kütteks, pääseb atmosfääri süsinik, mis on pikka aega maapõues varjul olnud.

“Kasvavad puud on aga süsiniku sidujad, tuues muuhulgas atmosfäärist tagasi ka sinna paisatud fossiilset süsinikku,” rääkis Uri. Ta lisas, et just seetõttu on metsadel, metsamajandusel ning puidu kasutamisel täita keskkonna seisukohast väga oluline roll. Uri nentis, et ka puidu põletamisel paisatakse süsinikku atmosfääri, kuid see pole fossiilset päritolu ning selle metsa tagasi sidumine on ainult aja küsimus.

Metsaomanike jaoks näeb erametsaliit puiduturu konkurentsi suurenemisel pigem positiivset mõju - mida rohkem on turul ostjaid, seda õiglasem ja stabiilsem on tõenäoliselt ka nõudlus ja hind. Samuti oleks mõistlikum ja ka kliima seisukohalt otstarbekam küttepuud kasutada nende kasvukohale võimalikult lähedal, selmet neid eksportida tuhandete kilomeetrite kaugusele. Samas ei tohi uue turuosalise toetamise mõjul tekkida olukorda, kus ahjudesse satub muidu ka mujal tööstustes kasutust leidev kõrgema väärtusega puit.

Arvestades meie majandusmetsade koosseisu, on ainult kütmiseks sobiva puidu osakaal ka tulevikus üle kolmandiku raiutavast puidust. Seetõttu ei näe me ohtu, et täiendavate küttepuu kasutamise võimaluste tekkimine kutsuks esile kõrge loodusväärtusega vanade metsade raiumise või väärtuslikuma puidu energeetikas kasutamise.