Keskkonnaminister: lageraie maht on kasvanud, aga sanitaarraie maht vähenenud
"Viimaste aastate jooksul on tekkinud selline olukord, kus piiranguvööndites on muudetud kaitse-eeskirju niimoodi, et sellest teisitist on saanud norm," ütles Talvik. "Nüüd on piiranguvööndites lageraiete sisseviimine muutunud nii-öelda lubatuks. Kes sellise otsuse tegi ja miks selline suunamuutus on toimunud, kuigi seadus ütleb teistmoodi?"
Keskkonnaminister Siim Kiisler selgitas, et iga kaitseala eeskirja otsustab valitsus eraldi. „Ma ei nõustu teiega selles, et siin on mingi suunamuutus toimunud,“ vastas Kiisler. Tema sõnul on üldjuhul tõesti kaitsealaeeskirjas lubatud uuendusraie just piiranguvööndis. Piiranguvööndit defineerib looduskaitseseadus ja nagu see nimi ise ütleb, ongi see just see vöönd, kus kaitse-eeskirja eesmärgid saavutatakse ka piiratud majandamise korral.
Minister selgitas, et juhul kui ei ole võimalik, neid kahte eesmärki ühildada, siis ta arvatakse ka sihtkaitsevööndisse. „Ka minu ministriks olekuajal, on selgelt see, et me uuendame praegu kaitse-eeskirju ja pigem vähendame piiranguvööndit. Väga palju liigub just sihtkaitsevööndisse, et olukord oleks selgem,“ ütles Kiisler.
Minister tunnistas, et mõnevõrra on lageraie maht viimastel aastatel kasvanud hektarites, aga samavõrra on sanitaarraie maht vähenenud. „Me peame arvestama, et reaalset raiet on ilmselt umbes 40 protsenti vähem,“ ütles Kiisler. „Ilmastikuolude tulemusena – meil küll lõplikke kokkuvõtteid ei ole – tuleb eelmise aasta üldine raiemaht väiksem kui näiteks üle-eelmise aasta oma. Kui siin on muretsetud, et muudkui kasvab raiumine, siis eelmise aasta kohta see tervikuna ei käi,“ selgitas Kiisler.
Reformierakondlasest riigikogu liige Urmas Kruuse juhtis tähelepanu sellele, et sooja talve tõttu raiutakse metsa teede ja trasside äärest, mis mõjub visuaalselt halvasti. Kiisler vastas, et pehme metsaaluse tõttu suundutakse raiuma kõrgematesse kuivematesse kohtadesse, mis võivad olla tee ääres, aga ei pruugi.
