Valdavalt on kõik 145 organisatsiooni seotud turismimajandusega. Varem on sarnase palvega keskkonnaministeeriumi poole pöördunud Eesti keskkonnaorganisatsioonid. Aprilli alguses saatsid kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks, Eesti Loomakaitse Selts ja MTÜ Loomus toonasele keskkonnaministrile Siim Kiislerile samasisulise kirja, milles paluti „... meie kultuurile kohast suhtumist metsalindudesse. Linnupoegi ja -pesi pidasid pühaks juba me esivanemad, hoiatades nende hävitamisega kaasnevate tagajärgede eest. Meil on vaja loodushoidlikku täidesaatvat võimu keskkonnaministeeriumilt ja kogu riigilt, et saaksime loodust ja loomi hoidvat suhtumist ka oma lastele edasi anda.”

Siiani pole otsustajad ministeeriumis vedu võtnud ja üleüldist raiekeeldu lindude pesitusperioodil välja kuulutatud ei ole, seega on iga metsaomaniku enda otsustada, kas ta sel perioodil raietöid teostab või mitte.

Toome siinkohal ära 145 turismiettevõtja avaliku kirja teksti.

Avalik kiri keskkonnaministrile linnurahu kehtestamise toetuseks


28. mai 2019

Lugupeetud keskkonnaminister Rene Kokk

Toetame Teie üleskutset Eesti erametsaomanikele, järgida riigi head eeskuju ja pidada kevad-suvist raierahu. Käesoleva kirjaga liitume keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumisega ja palume Teid kehtestada keskkonnaministri määrusega kõigis Eesti metsades üleüldine kevad-suvine lindude pesitsusaegne raierahu.

Lisaks keskkonnaorganisatsioonide poolt juba välja toodud looduskaitselistele argumentidele linnurahu kehtestamiseks, soovime omalt poolt juhtida tähelepanu pesitsuseaegse metsaraie negatiivsele mõjule turismisektori jaoks. Eesti on Euroopas kolme rahvusvaheliselt tunnustatuima linnuturismimaa seas, märtsist juunini on linnuturismi kõrghooaeg. Lindude elus kõige olulisemal ja õrnemal ajal toimuv pesapuude raie on hävitava mõjuga Eesti kui loodusturismi sihtkoha mainele ja turismimajanduse rahvusvahelisele konkurentsivõimele.