Veiko Uri sõnul kasutatakse terminit “puupõld” metsa kohta praegu siiski väga kergekäe­liselt. Foto: Argo Ingver

Puud kasvavad Uri sõnul niiviisi kuus-seitse või ka kuni kümme-viisteist aastat, siis raiutakse nad maha ja pannakse uued kasvama. Üks levinumaid selliseid kasvanduspuid on eukalüpt.

Küsimusele, kas meie kuuske-kaske saaks samamoodi kasvatada, vastab teadlane, et tegelikult on ka kuusk ja kask väga produktiivsed.

“Kui nüüd meelde tuletada, millest Eestis aastal 2016 algas n-ö metsasõda, siis see läks käima, kui tehti ettepanek vähendada kuuse raievanust 80 aastalt 60 aastale. Sellele tekkis tohutu vastuseis,” märgib ta.

Räägime Eestis puupõldudest, siis puupõldudeks võiks kvalifitseeruda Uri sõnul hübriidhaavaistandused.

“Aastal 1999 hakati endistele põllumaadele istutama hübriidhaaba. Neid istandusi väga palju pole, Eesti peale kokku ca 1000 hektarit. Tegu on ühe viimasel ajal põhjalikumalt uuritud puuliigiga Eestis üldse,” selgitab ta. Sel teemal on kaitstud mitu doktoritööd ja avaldatud hulk artikleid.

Uri sõnul kasutatakse terminit “puupõld” metsa kohta praegu siiski väga kergekäe­liselt.

“Kui kuused on istutatud ridadesse, siis see ei olevat mets, vaid mingi puupõld. Tegelikult muidugi on ta ikkagi mets ja ökosüsteem,” tõdeb teadlane. “Räägitakse ka sellest, et Eesti metsandus on intensiivmetsandus. Sellega ei saa nõustuda, sest tegelik intensiivmetsandus on hoopis midagi muud.”

Pikka intervjuud professor Veiko Uriga saad lugeda SIIT.