Riik andis vääriselupaikade kaitseks raha juurde

Vääriselupaikade kaitseks lepingute sõlmimine on saanud taas hoo sisse, sest selleks ette nähtud eelarvet suurendati 80 000 euro võrra aastas.

Erametsakeskuse juht Jaanus Aun nentis, et rahanappuse tõttu on vääriselupaikade lepinguid viimastel aastatel vähe sõlmitud. Nüüd suurendas keskkonnaministeerium selleks ette nähtud eelarvet poole võrra.

Täiendava 80 000 euroga aastas võiks juba sõlmitud lepingute maksumust ja mahtu arvestades kaitselepingutega kaetav ala kasvada umbes 250 hektari võrra.

Pane tähele

Natura 2000 toetusvoor toimub 4.–22. aprillini

Aprillis saab looduskaitseliste piirangute eest taas Natura hüvitist küsida. Kokku makstakse hüvitisteks 4,32 mln eurot.

Hüvitist makstakse looduskaitseliste piirangute eest Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala.

Toetuse määrad hektari kohta on sihtkaitsevööndis 110 eurot aastas ning Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal kuni 60 eurot aastas. Taotlusvooru kogueelarve on 4,32 miljonit eurot.

Taotluse saab esitada vaid e-PRIA portaalis, kuhu on võimalik sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või pangalinkide abil. Taotluse täitmisel on metsaomanikele abiks metsaühistud üle Eesti.

Lisainfo taotlemise tingimuste ja metsaühistute kohta erametsaportaalist.

Mis on vääriselupaik?

Vääriselupaik on eriline metsaala, kus suure tõenäosusega esineb kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualteid või haruldasi liike. Riigimetsades võetakse vääriselupaigad automaatselt kaitse alla, erametsades on nende kaitse aga vabatahtlik.

Tuvastamaks, kas metsas asub vääriselupaik, on parim abimees avalik metsaportaal. Vasakult tulbast tuleb valida alammenüü “Looduskaitse” ning selle all lülitada sisse kiht “Vääriselupaigad”. Seejärel on inventeeritud vääriselupaigad kaardil värvitud helepruuni tooniga.

Vääriselupaiku kaitseb erametsaomanik juhul, kui ta seda soovib, kohustuslik see pole, kuid nende kaitsmise soosimiseks võib eraomanik sõlmida riigiga 20 aastaks ametliku lepingu. Siis lepivad metsaomanik ja riik kokku, et omanik jätab väärtusliku metsaosa majandamata ja riik hüvitab seetõttu saamata jääva tulu.

Kui metsaomanikul on soov väärtuslike metsaosade kaitseks leping sõlmida, tuleks esimesena pöörduda keskkonnaameti piirkondliku metsahoiu spetsialisti poole. Tema kontrollib metsas vääriselupaiga olemasolu ja suurust ning koostab täpse hinnakalkulatsiooni.

Hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks RMK metsamaterjali müügistatistika ning raiekulude andmed, likviidse puidukoguse määramiseks kasutatakse metsa takseerandmeid.

Kui metsaomanik on tingimustega nõus, allkirjastatakse keskkonnaametiga vastav akt ning andmed edastatakse erametsakeskusele ja notarile. Seejärel korraldab erametsakeskus notariaalse lepingu sõlmimise ning kinnis-asi koormatakse isikliku kasutusõigusega riigi kasuks.

Hüvitis 20 aasta jooksul

Lepinguga võtab omanik kohustuse vältida vääriselupaiga alal metsaraiet (v.a erakorralised raied keskkonnaameti nõusolekul), lamapuidu eemaldamist, metsakuivendust, metsateede ehitust, metsa uuendamist, samuti telkimist ja lõkke tegemist. Vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima keskkonnaamet ning lepingu rikkumisel võib omanikku oodata leppetrahv.

Hüvitist ehk vääriselupaiga kasutusõiguse tasu makstakse iga-aastaste võrdsete maksetena. Seni sõlmitud lepingute põhjal on keskmine hüvitise summa 364 eurot hektari kohta aastas.

Kui omanik lõpetab lepingu enne tähtaega, tuleb tal seni saadud hüvitis tagastada ja maksta leppetrahvi 20% lepingu kogusummast.

Kokku on keskkonnaregistris registreeritud 10 220 vääriselupaika kogupindalaga 24 897 hektarit. Neist 2941 asub eramaal pindalaga 4708 hektarit (pindalaliselt 19%).