Haapsalus tipnes vastasseis sellega, et Haapsalu linnavolikogu otsustas linna territooriumil üleüldse kõik lageraiumised keelata. RMK plaan näeb aga ette ligemale 400 ha suurusest riigimetsast raiuda kümne aasta jooksul lageraietena 58 ha.

Lood on sageli teisiti kui nad näivad

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimees Aigar Kallas märgib, et nüüd kavatseb RMK selliste emotsioonidest tulvil protestiaktsioonide vältimiseks koostada riigimetsa majandamise kavad kuni 30 potentsiaalselt tundliku tiheasustusala kohta aastateks 2020–2030 ja neid enne, kui piirkonnas midagi tegema hakatakse, kohalikele võimudele ja elanikele esitleda.

„RMK käis sellist kava ka Haapsalus tutvustamas, tõsi, pärast seda, kui arusaamatused olid juba tekkinud. Need tekkisid sellest, et uue haldusjaotuse järgi on Haapsalu linna territoorium varasemast tunduvalt suurem, rahvas aga sai aru, justkui plaaniks RMK hakata raiuma linna sees,” selgitab Kallas. „Pärast läbirääkimisi jäi küll mulje, et asjade tegelikust plaanist said volikogu liikmed aru. Kuigi siiani pole keelavat otsust veel muudetud.”

Samamoodi tehti Narva-Jõesuus ning kolmanda kohana Viimsi vallas. Viimases näeb kava ette 1305 hektari suurusest riigimetsast raiuda lageraietena 218 ha ja aegjärksetena 24 ha. Selline raiemaht moodustab 40 protsenti praegu raieküpsete metsade pindalast Viimsi poolsaarel. Plaani pani Aigar Kallas läinud kesknädalal Viimsi vallavalitsuse lauale ja nüüd ootab see volikogu ette jõudmist.

Kallas kinnitab, et edaspidi püüab RMK oma metsamajandamise kavade tutvustamisega omavalitsustesse jõuda enne, kui probleemid, vääritimõistmised ja erimeelsused jõuavad valla pääseda. Tundlikud kohad on riigimetsa majandaja endale enam-vähem selgeks teinud ning töö selles osas kestab, ütleb Kallas.

Püsimetsandus ei ole Eesti jaoks

Paljudele jääb tänini arusaamatuks, miks riigimetsas ei majandata, või tehakse seda siiski ääretult vähe n-ö püsimetsanduse põhimõtteid järgides.

RMK metsaosakonna peametsaülem Andres Sepp selgitab, et majanduslikus mõttes ei anna selline mets järelkasvu, kust n-ö palgipuud on välja võetud – alusmetsa ei tule uusi rindeid peale, jäävad vaid puud, mis kasvama jäeti ning mis pikapeale ise ümber kukuvad. Nii pärsivad püsimetsamajandust Eestis meie metsade mitmekesine liigiline kooslus ja viljakad metsamullad. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestimaal aga vaid 6 protsenti metsamaast.

„Erinevatel aegadel on püsimetsanduse varianti proovitud. Katsetuste tulemus on enamasti olnud see, et koht tuleb lõpuks ikkagi lageraidega korda teha,” nendib Sepp. „Seda võib rakendada üksikutes kohtades, näiteks pohla kasvukohtatüübis. Aga ka siis peab metsa üpris hõredaks tegema, et valgus tärkavatele puudele ligi jõuaks ja seal midagi altpoolt kasvama pääseks.”

Sestap usub Sepp, et püsimetsanduse rakendamine riigimetsa majandamisel saab olla ikkagi pigem erand kui reegel. Ta peab õigeks, et lageraieid planeeritakse looduses ja maastikul eraldisepõhiselt, mitte paberil ja tabelites lubatud langi laiuste ja suuruse hektarite põhiselt.

Kuna aastaid selline tabelipõhine planeerimine kehtis, ongi meil praeguseks tekkinud nn malelauamaastikud – langi laius (kuni 100 m) ja suurus (kuni 3 ha) olid rangelt ette antud ja nii tekkisidki ruudukujulised langid, mis üksteisel nurkapidi küljes, jättes mulje, nagu oleks maale laotatud hiiglaslik malelaud.

Kuna metsaseaduse muudatused võimaldavad nüüd eraldisepõhist raiumist, siis selliseid võrdkülgsete ruutudega lanke üldjuhul enam ei teki.

Eesmärk tagada kestev metsarikkus

Andres Sepp ei ole nõus ka süüdistustega, justkui raiutaks siin-seal lagedaks mitmekümne hektari suuruseid alasid. Ta kinnitab, et ka üle seitsme hektari suurused langid riigimetsas võib kahe käe sõrmedel üles lugeda.

„Pean õigeks raiete ruumilist planeerimist looduses. Näiteks püüame teha nii, et lageraie ei läheks üle metsateede. Kui ka teisel pool teed on raieküps mets, siis selle raiumisega ootame, kuni äsja raiutud mets jõuab taastuda,” kirjeldab Sepp oma põhimõtteid.

„Sellisel moel majandades tagame, et metsarikkust jaguks ka järeltulevatele põlvedele. Püsimetsana majandades saavutame jah selle, et meie elueal kasvab kuskil kena vana mets, aga paari põlve pärast ei ole sellest enam midagi järel.”

Eelmisel aastal oli keskmine lageraielangi suurus riigimetsas 2,4 ha, erametsas 1,69 ha.
TASUB TEADA: Riigimetsa majandamise põhimõtted
  • Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kaks aastat pärast raiet.
  • Kõige enne raiutakse vanemad metsad või need, mille tervislik seisund on halb.
  • Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.
  • Raielangid püütakse sobitada maastikku, püütakse mitte tükeldada väljakujunenud metsamassiive ja välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.
  • Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.
  • Uuel langil ei alustata raiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab umbes meetrikõrgune noor mets.
  • Teede ja radade naabruses jäetakse lageraielangile tavalisest rohkem säilikpuid või nende gruppe (norm 20–70 puud hektari kohta).
  • Metsade majandamist tutvustatakse kogukonnale hiljemalt raietele eelneva aasta 1. detsembril.
  • Eriolukordade, näiteks tormikahjustuste tõttu tehtavatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi.

Allikas: RMK