Kes ostavad miljonite eest Eesti metsa?

Eestis oli käesoleva aasta jaanuaris maakatastris arvel 2,286 miljonit hektarit metsamaad, mis tähendab, et umbes pool Eestit on metsaga kaetud. Me oleme õnnelikud, sest meil on siin piltlikult öeldes paradiis, Euroopa väikseim inimasustus, kuid rohkelt metsaomanikke ja see annab meile võimaluse metsa hoida. Iga inimese kohta on meil rohkem kui 1,5 hektarit metsamaad. Viimaste uudiste valguses, kus oleme lugejateni toonud info, et mitte kunagi varem pole timber.ee metsaoksjonikeskkonnas olnud pakkumisel selline hulk metsamaad, on jäänud paljudele mulje, et meie metsad müüaksegi nüüd maha välismaistele suurfirmadele ja investoritele, kes ruttavad kohale lageraiet tegema ning selle tulemusena jääb meile, metsarahvale, vaid üks lage, tuulepealne maa. Kes siis tegelikult ostavad Eesti metsa?

1. oktoobril lõppenud igakuisel metsakinnistute oksjonil oli seekord 64 eraldi metsakinnistut ja seitse mitmetest kinnistutest koosnevat paketti, kokku 71 müügiobjekti. Nõuetekohane pakkumine saabus 65-le oksjonil olnud kinnistule ja paketile ehk 92% oksjonil olnud müügiobjektidele. Kokku tegid oksjonitel osalejad kõigile objektidele 257 nõuetekohast pakkumist.

Mets on emotsionaalne teema ja selleks ka tõenäoliselt jääb. Selle põhjuseks on ühelt poolt kartus, et kuna Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, võib meid tabada muu maailma saatus, kus metsad hävivad. Jah, maailmas on tehtud palju vigu ja kurja loodusele ning tehakse praegugi, mistõttu on oluline hoida siinsel tegevusel terav silm peal, kuid samal ajal tuleb mõista, et metsadest peab rääkima ka majanduslikus võtmes, mitte ainult ökoloogilises kontekstis.

Sellest tulebki teine aspekt, mis selles katlas vee keema ajab: inimestel puuduvad teadmised metsa eluringist ja metsamajandamisest ning sõna võtavad aktiivselt need, kel endal metsa polegi või peavad riigimetsa otseselt enda omaks. Jah, loomulikult võivad ka nemad, kel metsa pole, või kõik teised, kes meie elukeskkonnast hoolivad, öelda välja oma mõtteid, kuid see peab olema argumenteeritud, et avalik metsapinge ei kasvaks suuremaks, kui see praegu juba on.

Metsa(raie)müüki kavandav erametsaomanik on sageli olukorras, kus ta saab mööda päid ja jalgu ning tembeldatakse eluslooduse hävitajaks ja rahaahneks kaabakaks, kel pole sooja ega külma meie laste tulevikust. Põlu alla sattumise vältimiseks müüakse oma metsamaa, mis võib olla näiteks vanavanemate pärandus, võimalikult ruttu maha, seda ei majandata ega jäeta oma lastele, sest lehti lugedes võib järeldada, et metsa omamine on probleem. Metsaomanikku ohustavad ühelt poolt roheliste propaganda võimalike kaitsealade ja metsamajanduslike piirangute rakendamisega ning teiselt poolt metsavahendajad, kelmid, kes veel õli tulle valades veenavad metsaomanikke, et tulevik on tume ja metsa väärtus langemas. Metsaomaniku jaoks jääbki loogiliseks lahenduseks probleemist vabanemiseks oma metsamaa maha müüa.

Timber.ee metsaoksjonikeskkonna üks asutajatest Ott Krigul toob välja, et kõige kurvem selle kõige juures on tõsiasi, et kiirustades ei saa metsaomanik sageli maksimaalset võimalikku tulu ja valesid tehingupartnereid valides jäädakse ilma nii metsamaast kui ka õiglasest tasust.

Ott Krigul ütleb, et AS Timberi missiooniks on alati olnud saada metsaomanikule maksimaalne hind metsakinnistu või raieõiguse eest. „Oleme alates esimesest päevast, AS Timberi loomisest, selle eest seisnud, et metsaomanikud ei peaks teadmatusest enam mitte kunagi tegema ühtegi endale kahjulikku tehingut,“ märgib Krigul.

AS Timber vastutab metsades toimuva eest ja on astunud keskkonnapolitsei rolli

Timber seisab selle eest, et kõik tööd metsas (raieõiguste oksjonite puhul) oleksid tehtud korrektselt, ja võtnud endale sellega nii-öelda keskkonnapolitsei rolli. See tähendab, et kõik metsaomanikud, kes panevad oksjonile müüki oma raieõiguse ja leiavad oksjonilt ostja, saavad olla kindlad, et pärast raiet on metsaalune korras ning roopad silutud. Selle tagamiseks on AS Timber sõlminud oksjonil osaleda soovivate metsafirmadega siduvad lepingud ja lisaks paljude metsafirmade juhtide või omanikega tagatiseks ka eraisikukäendused summas 100 000–300 000 eurot. Reaalsuses pole aga seni kuigi tihti ette tulnud vajadust sääraseid sunnimeetmeid rakendada. Oksjonilt ostetud raiete tegemisse suhtuvad metsafirmad kohusetundlikult, sest oksjonikeskkond on neile igapäevane tööriist, kust metsafirmad tööd leiavad ja mis leiva lauale toob. Probleemide korral piirab AS Timber patustanud metsafirma ligipääsu timber.ee oksjonikeskkkonnale, kuni probleemid saavad lahendatud.

Kelle käes on Eesti mets?

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu järgi oli möödunud aasta lõpu seisuga Eestis 104 311 erametsaomanikku, kellest suurem osa ehk 98 393 on füüsilised isikud ja 5918 juriidilised isikud ehk ettevõtted. Kokku kuulub eraomanikele 1 114 695 ha metsamaad, millest rohkem kui pool ehk 58,2% kuulub füüsilistele isikutele ja 41,8% ettevõtetele. Kuigi metsaomanikke tuleb pidevalt juurde, siis iga metsaomaniku omandi keskmine suurus on pidevalt vähenemas. Enamiku erametsaomanike koguarvust moodustavad täiesti tavalised Eesti inimesed. Aga neid võiks olla rohkem ja nende keskmine maaomand võiks olla suurem.

Mis puudutab metsamaa või raieõiguse ostu-müüki, on nii maaomanikud kui ka muidu uudishimulikud ikka aeg-ajalt soovinud teada, kes on need inimesed või ettevõtted, kes maad ostavad. Ott Krigul toob välja, et nii Eesti metsa müüjateks kui ka ostjateks on peamiselt ikka meie enda kohalikud inimesed ja ettevõtted, kelle kõrval on juba vähemalt viimased kümme aastat tegutsenud ka välismaised metsafirmad ja fondid. Välismaised fondid toovad siia lisakapitali, mis leiab kiirelt tee ka hariliku erametsaomaniku taskusse ja seeläbi Eesti majandusse.

Miks ostetakse Eesti metsa kokku?

Metsamaa ostmise eesmärke on mitmeid: ühed ostavad metsa, et paigutada oma vaba raha turvaliselt ja pikaks ajaks kasvama (fondid ja suuremad metsafirmad), teised ostavad metsa, raieõigusi, et töös hoida oma metsamehi, masinaid ja saada igapäevatööst leib lauale, ning kolmandad ostavad metsa mõne emotsionaalse väärtuse pärast. Põhjuseid on palju, kuid olgu ostul mistahes eesmärk, rõhutab Ott Krigul, et tonti iga metsatehingu taga näha pole mõistlik. „Metsapaanika on suuresti tingitud statistika osalisest meelepärasest tõlgendamisest ja puudulikust taustinfost ning metsamaa müümine ei tähenda, et seda metsa kohe raiuma hakatakse, kuigi ka lageraie on majandusmetsas väga okei metsa majandamise viis, kuna sellega antakse tõuge uuele metsa eluringile,“ toob Krigul välja. Ta selgitab, et põhjendamatu on ka üleliigne hirm selles osas, et metsad, mis on müüdud välismaistele fondidele, peatselt maha võetakse. „Praegune reaalsus on sellele hirmule vastupidine – fondid ostavad noorendikke ja keskealist metsa, mida ei saa raiuda veel aastakümneid. Nende eesmärk on oma raha paigutada pikaks perioodiks ja stabiilsesse instrumenti. Välismaised fondid ei torma saega metsa,“ ütleb Krigul, lisades, et kui see aeg ühel päeval kätte jõuab, mil mets on raieküps, kasutatakse vajalike tööde tegemiseks ikkagi kohalikke ettevõtteid ja kohalikku tööjõudu. Juba praegu annab metsasektor Eestis tööd ja leiba lausa 60 000 inimesele.

Kõige enam tegutsevad meie metsades erinevad kohalikud metsafirmad, kes teevad raieid, hooldavad metsa ja istutavad uusi puid. Kartus, et nende tegevuse tõttu kaovad Eesti metsad igaveseks, on samuti põhjendamatu. Pealegi ei langeta lageraie tegemise otsust töid tegevad metsafirmad, vaid metsaomanikud. „Metsafirmad teevad lihtsalt oma tööd,“ ütleb Krigul, kes lisab, et erametsaomanik teeb raiete kohta otsuseid vastavalt seaduses lubatule ja oma majanduslikule äranägemisele ning selle kohta ei tohiks asjasse mitte puutuvatel isikutel midagi öelda olla.
Metsa majandamist ja erametsas avanevat pilti ei mõjuta kehtiv arengukava ega raiemahtude piirangud. Kui piirangud ja kaitsealad kõrvale jätta, siis ainsad mõjutajad majandusmetsas on nõudlus, mis seab hinna, millega puitu turustada saab, ja ilm, mis hea õnne korral lubab metsa majandada.

Timber.ee tegutsemise ajal ehk viimase kuue aasta jooksul on need kaks tegurit omavahel soodsas suhtes olnud vaid lühikesel perioodil aastatel 2017–2018 ja seda lühikest ajaperioodi ei tohi võtta aluseks raiemahtude statistika pikemal kalkuleerimisel, nagu seda populistlikult tehakse.

Kuid selle eest, et meie maa metsata ei jääks, seisab juba metsaseadus, mille kohaselt peab metsaomanik, olgu ta siis füüsiline või juriidiline isik, raietööde, üraskikahjustuste likvideerimise, põlengu või muu metsa hukkumise järel kahe aasta jooksul rakendama metsauuenduse võtteid mahus, mis viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagaksid uuenenud metsa. Selle üle teeb järelevalvet Keskkonnainspektsioon.

Lisaks metsauuendusele paigaldavad metsafirmad puude külge igal kevadel tuhandeid pesakaste. Metsandussektoris ei tööta inimesed, kes soovivad metsa hävitada, vaid vastupidi – metsandust õpitakse ja metsas töötavad inimesed, kes metsa austavad ja armastavad.

Seetõttu tuleb metsateemat lahates jätta kõrvale sildistamine, mis iseloomustab vaid rumalust, sest demagoogiat kasutavad need, kes arukalt diskuteerida ja olukordi lahendada ei suuda. Eestis on enam kui 100 000 metsaomanikku ja 60 000 metsandussektorist sõltuvat tööinimest ja nende hääl peaks kõlama tugevamini kui mõne tuhande aktivisti propaganda.

Need, kes metsade pärast päriselt muret tunnevad, räägivad asjast ja mõistavad, et majandusmetsa eest tuleb hoolt kanda ning ühel hetkel on mets raieküps. Nii harvendusraiete kui ka lageraiete tarbeks vajab metsaomanik töö tegijat ja metsa müüki kavandav inimene ostjat, kes heaperemehelikult metsaga edasi tegeleb.

Parim võimalus pooled kokku viia ja tehingust maksimaalne tulu teenida on raieõiguse või metsakinnistu oksjon. Seda on näha praeguseks timber.ee oksjonikeskkonnas korraldatud ligi 1200 oksjoni statistikast. Oleme võrrelnud oksjonite tulemusi teiste metsa majandamise viisidest saadava tuluga, võrdlevate hinnapakkumistega, ühistute pakutavaga ja ise majandamise tulususega ning jõudnud iga kord samale järeldusele: oksjon on metsaomanikule kõige kasumlikum viis metsast maksimaalne tulu saada.

Millised on need ostjad, kellel on võimalus timber.ee oksjonitelt metsa osta?

Timber.ee oksjonikeskkonnas toimuvad kolme tüüpi oksjonid: raieõiguste oksjonid, kinnistute oksjonid ja kinnistute pakettide oksjonid. Samuti müüakse ja ostetakse oksjonitelt põllumaad.

Raieõiguste oksjonitel on metsaomanikel võimalik müüa oma maa pealt eri tüüpi raieid nii, et maa jääb omanikule alles tuleviku tarbeks. Raieiõigusi saavad osta ASi Timber põhjaliku taustakontrolli läbinud ettevõtted, kelle käekiri metsas, maksekäitumine ja ajalugu on puhas. „Meie jaoks on väga oluline, et me ei lubaks enda kliendi metsa toimetama ühtegi ettevõtet, kes ei tegutse korrektselt või ei järgi seadusi või metsamajandamise head tava,“ kinnitab Krigul.

Raieõiguse müük oksjonil on metsaomanikule tulusaim ja mugavaim viis oma metsa majandamiseks. Alternatiivide, nagu „väljatuleku peale” metsafirmaga kokkuleppe tegemine või ise raietöö tegemine, puhul jääb risk metsast tuleva sortimendi ja mahu osas metsaomaniku kanda. See tähendab, et tegelikud kogused, mis metsaomanik metsast saab, võivad olla oodatust väiksemad, kuid metsafirma saab oma tööraha sellegipoolest kätte ega riski millegagi.

Raieõiguste oksjonil on positiivne külg ka metsafirmade jaoks. Timber.ee oksjonikeskkonnas avaldatakse raieõiguste oksjoneid iga päev ja metsafirmad oskavad oma plaanides selle mahuga arvestada. „Samuti on neile teada, et oleme metsaomanikega sõlminud siduvad lepingud ja kui metsafirma on oksjonil kõrgeima hinna pakkuja, siis rohkem läbirääkimisi või ajamahukat kauplemist pidama ei pea,” ütleb Krigul. Kuidas aga osa metsafirmasid saab sama metsa eest metsaomanikule tunduvalt kõrgemat hinda maksta kui teised, võib lugeda timber.ee kodulehelt „Metsa hindamine” alt.

Kui aga metsaomanikul metsa majandamise soovi ei ole, korraldab timber.ee ka metsakinnistute oksjoneid. Üksikute metsakinnistute oksjonitel on müügiks metsamaa, mida metsaomanikud enam majandada ei soovi. „Eestis on väga suur hulk metsafirmasid, suurmaaomanikke, investeerimisfonde ja isegi eraisikuid, kes on alati huvitatud metsamaa ostmisest ning on valmis selle eest kõrget hinda maksma. Mõistlik on nad omavahel oksjonil võistlema panna, et selguks see kõrgeima hinna maksja,” selgitab Ott Krigul, kes lisab, et metsamaa ostust huvitatud ettevõtted ja eraisikud on Eestis tuhatkond ning see arv kasvab pidevalt. ASis Timber on nad kõik koondatud oksjonikeskkonda. Kõik nad jälgivad timber.ee oksjonikeskkonda pea iga päev ja saavad ka teavitusi uute oksjonite lisamise kohta. „Taas on teada, et oksjonilt ostmine on mugavam kui eraisikutega otse kokkulepete tegemine ja seetõttu saadakse oksjonil ka kõrgemat hinda maksta. Oskjonitelt on võitjatena väljunud ka eraisikud, kes on otsustanud oma raha metsamaasse investeerida ja metsa omamise rõõme ja muresid omal käel tunda saada,” lisab Krigul.

Kinnistute pakettide oksjonitel on korraga müügis ühe oksjoni käigus paketiks liidetuna mitmeid metsakinnistuid korraga. Kinnistute pakette ostavad pigem suured metsafirmad ja investeerimisfondid, kellel on huvi paigutada suurem kogus raha metsamaasse, osta raiutud metsamaad, noorendikke ja keskealist metsa, mida veel raiuda ei saa. „Eesti on näidanud, et meie poliitiline ja majanduslik olukord on usaldusväärne ning välisinvestoritel on turvaline siia raha pikemaks perioodiks paigutada. See on uus kapital, mis jõuab meile ringlusse ja elavdab meie majandust,” märgib Krigul.

Septembri lõpu seisuga on timber.ee metsaoksjonikeskkonnas edukalt lõppenud 1126 oksjonit kogusummas 33 055 008 eurot. Raieõiguste oksjoneid on edukalt lõppenud 768, kinnistute oksjoneid 354, kinnistute pakettide oksjoneid 4.

Oksjonitelt on ostetud raieõigusi 17 924 626 euro eest. Kinnistuid ja kinnistute pakette on ostetud 3348 hektarit 15 130 382 euro väärtuses.

Statistika näitab, et senised oksjonid on lõppenud väga positiivselt ja müügisooviga maaomanik on oma metsale oksjonilt uue omaniku leidnud. Palju on oksjonitelt metsakinnistute ostjate sekka lisandunud ka eraisikuid, mis on märk sellest, et huvi oma metsa omamise ja oma raha metsa investeerimise vastu on olemas. Erametsaomanikke võiks meil olla aga palju rohkem ja selle nimel ASis Timber iga päev tööd tehaksegi.

Hetkel käib kinnistute oksjonite ettevalmistamine ja lepingute sõlmimine ka juba järgmisesse oksjonivooru, mis lõpeb teisel novembril. Raieõiguste oksjoneid avaldame timber.ee oksjonikeskkonnas iga päev. Kui ka sina soovid, et meie metsaspetsialist vaataks su metsa üle ja annaks soovitusi, kuidas edasi käituda, võta meiega ühendust. Kõigi käimasolevate ja korraldatud oksjonitega on võimalik tutvuda timber.ee oksjonikeskkonnas oksjonid.timber.ee.

AS Timber
Tel: [phone]
www.timber.ee
[e-mail]
Narva mnt 36, Tallinn 10120