Kalanduse teabekeskus

Esimest korda korraldatava konkursi “Aasta kalandustegu” eesmärk on väärtustada ja tunnustada Eestile olulisi kalandustegusid ning tegijaid, tänu millele või kellele saab kalanduse valdkond meie riigis hoogu juurde ehk aitab seda mingist aspektist säilitada, edendada ja arendada. Auhind antakse välja kahes kategoorias: spetsialistidest koosneva žürii valitav aasta kalandustegu ja rahva lemmik.

Auhinda välja andva kalanduse teabekeskuse juhataja ja “Aasta kalandustegu” üks eestvedajatest Toomas Armulik sõnab, et vastav mõte tiksus asjaosalistel kuklas juba mõnda aega ning valdkonna laia haarde ja selles tehtavate suurte tegude tõttu on asjaks põhjust enam kui küll. Just sellepärast ei ole auhind piiratud näiteks aasta kaluri või ühe inimese valimisega, vaid väärilise kalandusteo diapasoon on märgatavalt laiem: lisaks valdkonnas suuri tegusid teinud konkreetsele inimesele võib aasta kalandusteo tiitli saada muu hulgas vastloodud seadusakt, rahvaalgatuslik tegu või ka kalanduse arendamisega tegelev tööstus. Kalandusse saavad silmanähtavalt panustada nii indiviidid kui ka rühmad, nii äriühingud, mittetulundusühingud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

“On nii kalatööstust viimased kümme aastat tublilt vedanud üksikisikuid kui ka neid, kes seda oma organisatsiooni kaudu elujõulisena on hoidnud. Praegu on tuleviku jaoks kalanduse strateegiate ja arengukavade väljatöötamise aeg. Täiesti vabalt võib kalandusteo taga olla ka valdkonda panustanud ministeerium või ametkond, miks mitte ka kalandusarendajat toetanud fond. Kalandustegu ei pea olema ellu viidud ainult 2019. aastal, vaid võib olla koos 2019. aastaga mitme eelneva aasta tubli töö tulemus,” kommenteerib Armulik ja lisab, et kindlasti tuleb konkurss tihe ning valik raske, sest ainult ühte erilist ja märgilist sündmust 2019. aastal kindlasti ei olnud.

Kalamajandus Eestis – korralikud regulatsioonid ja hea suhtlus

Kalandus mängib Eesti majanduses tähtsat rolli ja ka riigi tugi selle sektori elujõulisena hoidmises on väga suur. Regulatsioonide ja seadusandluse puhul võib kaluri individuaalne pilk küll teinekord ülereguleeritust tabada, kuid kindel järelevalve ning korralikud seadusaktid on just need, mis tagavad jätkusuutlikkuse ja kindluse ka lähiaastateks. Kalurite võimalus kala püüda ja kalavaru säilitamine on võrdselt tähtsad, piiri panevad paika teadlaste uuringud ja monitooringud.

“Eesti-suguses väikeses riigis on tavalisele kalurile avatud nii keskkonna- kui ka maaeluministeeriumi uksed. See on väikese demokraatliku riigi megaeelis. Teiste riikide puhul on ametkondadel nii mitmed astmed vahel, et tavaline kalur on otsustajatest nii kaugel, et tema hääl jõuab sinna ikka väga harva. Koostöö ametkondade ja sektori vahel on Eestis ka väga hea, samuti on meil moodustatud kalandusnõukogu, kus kalandussektori ja riigiasutuste esindajad saavad kõik tähtsamad muudatused enne nende jõustumist ühiselt läbi arutada. Nii head suhtlust kureerivate ametkondade ja sektori vahel mujalt Euroopast naljalt ei leia,” kommenteerib Armulik.

Kutseline kalandus ja harrastuskalandus

Armulik täpsustab, et laias laastus jaguneb kalandus Eestis kutseliseks ja harrastuslikuks. Kutseline kalandus koosneb omakorda kaugpüügist, traalpüügist ja rannakalandusest. Rannakalureid on Eestis 2000 ringis ja nad on koondunud kaheksasse kalanduspiirkonda. Eestis tegutseb kolm suurt kilu- ja räimepüügiga tegelevat tootjaorganisatsiooni. Püüdjaid koondab Eesti Kalurite Liit ja kalatööstused on koondunud Eesti Kalaliitu. Suurem osa Eesti kalamajandusest on suunatud ekspordile ehk püüdmine ületab sisetarbimist neli kuni viis korda. Meie vesiviljelejaid esindab kaks alaliitu: Eesti Vesiviljelejate Liit ning Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit. Kala tohivad Eestis müüa ainult kutselised kalurid, mitte harrastuskalapüüdjad. Hinnanguliselt on Eestis üle 100 000 inimese, kes aastas korra õnge kätte võtavad. Tõsisemaid huvilisi on ligi 30 000, kuigi seda arvu on raske täpselt määratleda. Harrastajatel on mitmeid katusorganisatsioone, kuid seltskond on üsnagi killustunud.

Koopereerumine ja maine tõus

Viimase kümne aasta põhilistest arengutest kalanduses toob Armulik välja esiteks koopereerumise. “Mitte iga firma ei punnita ise, vaid nad on seljad kokku pannud. Paljudes tootjaorganisatsioonides on ka rannakalurid osanikud. Koostöö on kõvasti kasvanud.”

Teise asjana toob mees välja kalanduse kuvandi ja prestiiži, mis on oluliselt paranenud. “Praegu reklaamivad paljud rannapiirkonnad ja regioonid ennast kalanduse ning rannakalanduse kaudu. Enne aga oli nii kalandusel kui ka kaluritel hoopis halvem maine. See on minu arust hästi suur muudatus. Ühiskond saab aru, et see on prestiižne ja vajalik töö. Meil on tekkinud palju kalafestivale. Praktiliselt igal piirkonnal on oma tunnuskala. Silmusfestivalid, räimefestivalid, tuulekalafestivalid, lestafestivalid, eelmisel aastal lisandusid veel rääbise- ja angerjafestival. Teatud piirkonnad reklaamivadki ennast kala kaudu. Ilmselt seda võib täiesti kindlalt öelda, et viimase viie aasta jooksul on kala tarbimine step by step suurenenud, aga väga palju sõltub ka majandusolukorrast. Kui inimestel läheb hästi ja majandusel läheb hästi, siis kasvab ka kala tarbimine. Nii kui on mingisugune kriis, siis kala tarbimine väheneb. Siis inimene ostab odavamat loomset valku ja odavam loomne valk on paraku kanaliha. Kuni koroonani oli eestlaste kalatarbimine tõusuteel. Kõik teavad, et kala on kasulik.”

Auhind

Kokursi „Aasta kalandustegu” peaauhind ja rahva lemmiku auhind on mitterahalised.

Peaauhinna saaja valimine

Žürii koosneb kalanduse teabekeskuse nõukogu liikmetest (Eesti Kalaliit MTÜ, Eesti Kalurite Liit MTÜ, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit MTÜ, Eesti maaülikool, kalanduspiirkondade esindaja, keskkonnaministeerium, maaeluministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Tallinna tehnikaülikooli Eesti mereakadeemia, Tallinna ülikool, Tartu ülikool) ja harrastuspüüdjate esindaja(te)st.

Rahvaauhinna saaja valimine

Esitatud kalandustegude seast valib korraldaja 5–10 kandidaati, kelle poolt saab hääletada 1.–14. maini 2020 Delfi, Maalehe, kalateave.ee/et ja facebook.com/Kalateave veebilehtedel.

Auhinnasaajate väljakuulutamine ja auhindade üleandmine

Peaauhinna ja rahva lemmiku auhinna saaja kuulutatakse välja ning auhinnad antakse neile üle Läänemere kalandusfoorumil või mõnel muul sobival kalandussündmusel.

Aasta kalandusteo saad esitada SIIN.