1. aprill oli naljapäev – ka Uhtna koolis
Aprillinaljad olid eriti populaarsed laste hulgas, kes tegid aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele. Eestis tehakse aprillinalja 1. aprillil ja harvemini ka viimasel aprillipäeval. Kes muul ajal aprilli teeb, seda on õigus kutsuda ‘aprillisiga viie põrsaga’ ja muul viisil.
Selle lustaka päeva saamislugu on keerukas ja mõtlemapanevalt koomiline. Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes vanades kultuurides, mh roomlaste ja hindude poolt, 1. aprillil. Pärimuse järgi põhjustas paavst Gregorius XIII kalendrireform, millega nihutati uusaasta 1. aprillilt 1. jaanuarile, palju segadust.
Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1. aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama, neile naljaõnnitlusi saatma või narriks hüüdma (päeva nimi paljudes keeltes on narripäev). 1. aprilli tähistatakse väga paljudes maailma riikides, kõikjal on levinud ka aprillikaartide saatmine.
Vanast traditsioonist ajendatuna korraldas Uhtna kool selleks puhuks stiilipäeva “Tobeduste tipp!” Kas tobedustega just tippu jõuti, ei oska ütelda. Igatahes vahetusid klassiuste sildid uute ja “õigemate” vastu – näiteks:
Dr. S. Lisa-Fox
Vanem-Tõde
Ägedate infektsioonide osakond
Phh. Mag. Dr. T. Joab
Vanem Vend
Vastsaabunute ja oivikute osakond
Dr. PH 5,5 J. Kangro
Urudünaamika vanemspetsialist
Reha(bilitatsiooni) osakond
Endised pedagoogid käisid ringi tõsiste nägudega ning valgete kitlihõlmade lehvides. Suure visiidi käigus kontrolliti südame tööd ja südametunnistuse olemasolu, mitmel patsiendil tuvastati ajuvaba käitumist ja anti soovitusi kange kaelsuse ravimiseks. Päeva kordaminekule aitasid suuresti kaasa õpilased, kes olid samuti oma igapäevast stiili muutnud. Nii näiteks kasutas üks seltskond iga koolitunnist vaba minuti rannaliival lesimiseks, teine tegi asju tagurpidi ja kolmas nägi lihtsalt tobe välja. Päeva lõpuks olukord normaliseerus.