125-aastane Jüri kirik on justkui teismeline neiu
Kui tervis korras, siis on aastaid ja toimekust veel ees küllaga, kuid libedal teel peab pisut ettevaatlik olema ja iga uue moega kaasa jooksma ei hakka. Jüri kirik on selles võrdluses puberteedieas tütarlaps, kes hiljuti hakkas silmi värvima, kui viidata mõni aasta tagasi altariruumi akendele paigaldatud sinistele vitraažidele. Ta on nagu eneseteadlikkust juurde saanud neiu, kes senini emme sätitud välimuse asemel tegi uue soengu ja puuderduse, kui rääkida meie kiriku uhiuuest katusest ja fassaadi parandustest.
Kirik on kindlasti naissoost, veelgi enam, vanakirklik traditsioon peab kirikut emaks. Sellega on perepilt koos - Jumalat on kõik rahvad pidanud Isaks ja väikesel inimesel on tema juurde asja ainult seetõttu, et Tema Poeg on meile vennaks. Sellest perepildist on pärit tava ka võitlus- või seltsikaaslasi vendadeks kutsuda. Nii näiteks on Lionsi klubi liikmed üksteisele velled, rindekaaslased võivad teineteist nimetada aga lausa verevendadeks. Ristitud inimesed on aga kõik üksteisega õed ja vennad.
Kirik kui ema ei ole selles käsitluses arusaadavalt enam üks kindel hoone, vaid vaimne mõiste. See, mis kirikus toimub, tähendab asjaosalistele, sarnaselt ema ja lapse suhtele, kõige lähedasemat ja tingimusteta olulist, mida samal ajal ei pea kõrvaline isik mõistma ega nägema. Nagu väikesed lapsed ikka vajavad, et emme saaks osa nende rõõmsatest kordaminekutest ja ema juurde joostakse ka marraskil põlve või muu murega, nii võetakse kirikutee ette varrudest peiepäevani.
Ainuüksi viimase tosina aastaga on Jüri kirik rõõmustanud ligi 500 ristitu üle ja olnud tunnistajaks üle 400 inimese leeritõotuse andmisele. Armastav ema on selle aja jooksul kuulnud ligi 75 pruutpaari truudusevannet ja pühkinud üle 500 puusärgi ümber kogunenute pisarad. Pole ühtegi teist asutust, kes tegeleks nõnda erinevate tähtsündmustega samas ruumis ja ühel samal paari ruutmeetri suurusel alal, nagu altariesine on. Pole kuulnud, et mõni pruutpaar oleks öelnud, et nad ei soovi oma elu kõige tähtsamat hetke veeta paigas, kus mõni tund varem seisis puusärk või vastupidi. Jah, ainult ema süli on see paik, kuhu saab tulla kõige suurema kurbuse ja hinge mittemahtuva rõõmuga. Siia saab jätta mure, mida kellelegi teisele ei usalda kõneleda, ja siia on põhjust tulla kõige argisemal hetkel hingele jõudu ja toitu saama. 125-aastane Jüri kirik on justkui teismeline neiu
Ema rõõmustab, et tulevad paljud. Ka sel advendiajal on lubanud tulla laulma kõik kihelkonna kohalikud koorid ja ansamblid, keda on kokku kümmekond. Siin tähistatakse vallale ja riigile olulisi tähtpäevi, tulevad koolid ja lasteaiad kogu perega.
