20. augustil meenutati 20 aasta tagust aega
Sellist küsimust endale on lihtne esitada, kuid kui paljud teavad vastust? Kahe kümnendi taha on aga igal juhul põnev vaadata ning vaatamata sellele, kas kunagine vastus eesseisva kohta peab paika või ei pea. Lagedil Külma pargis meenutati 1991. aasta 20. augustit, kui keegi ei teadnud täpset vastust, mis saab Eestist nii lähitundide kui aastate pärast.
Õhus oli tunda ärevust. Eesti rahva südamed pekslesid samamoodi nagu masuaja tööotsija oma, kes kohe peab vastu võtma telefonikõne, mis teatab, kas ta saab töö või ei. Toonane ärevus oli veel suuremgi, sest saadaval oli ahvatlev ja tundmata maitsega vabadus.
Rae valla ettevõtlik ja kultuurilembene rahvas kolleegiumis Viljar Varimaa, Tiiu Madissoon, Johannes Tõrs, Rutt Ridbeck ja Rae kultuurikeskuse töötajad võtsid südameasjaks tähistada valla musikaalsete ja muusikat armastavate inimestega taasiseseisvunud Eesti 20. aastapäeva Eesti vabadusvõitlejate muuseumis. Üritusele pandi nimeks „Laulud vabaduses".
Entusiastlikule kolleegiumile olid toeks mitmed inimesed ja Rae vallavalitsus. Muusikainstrumentide ja helitehnika poole eest seisid hea Kuuno Kasak ja Siiri Laid. Ümbruse panid helisema aga kutsutud muusikakollektiivid. Esinesid Jüri perekoor, Rae kammerkoor, Lagedi segakoor, Patika laulukollektiiv, lauluansambel Kuldne Õhtupäike ja Lustilised. Erinumber pärines Erich Kriegerilt ja Triinu Tõrsilt, kes esitasid laulu „Mu isamaa armas".
Ürituse muutis veel ajaloolisemaks teeneka Eesti koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Järvela puu istutamine Külma parki. Kes istutab järgmise puu taasiseseisvunud Eesti 21. aastapäevaks, seda ei tea küll veel keegi, kuid üritus tuleb aasta pärast kindlasti.
