2010. aasta parim piimakari kasvab Koke külas, Männikul
Nii arvas Avo Samarüütel aunimetuse 2010. aasta parim piimakarjakasvataja saamisest, mille Vabariigi aastapäeva eel andis talle üle põllumajandusminister HelirValdor Seeder.
Nimetatud aunimetuse puhul on tegemist Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt 2000. aastast välja antava tunnustusega inimesele, kes aasta jooksul on saavutanud häid tulemusi piimakarja kasvatamisel. Arvestatakse nii piima kvaliteedi näitajaid, lehmade tõuaretust, keskkonnaja loodussõbralikkust karja kasvatamisel, tootmisüksuse heakorda kui ka ettevõtte arengut ja innovatiivsust, jätkusuutlikust ning näitustel, konkurssidel osalemist ja seeläbi veisekasvatuse propageerimist.
Tegija Euroopas, Eestist rääkimata
„Meil ei tehta tööd tunnustuse saamine eesmärgil,“ on Avo kindel mis kindel. Pigem on eesmärk võimalikult kasumlikult toota ja saavutatud edu edasi arendada. „Oleme tänaseni sellise suhtumisega tööd teinud ja tõestanud, et tahame ökonoomselt majandada ja korralikul tasemel toota. Möödunud aastane saavutus 10 tonni piima lehma kohta räägib siin enda eest,“ tundis Avo saavutatu üle head meelt ja lisas, et tänu sellisele majandamisele saab farm endale soetada korraliku tehnika, tagada eeskujulikud töötingimused ning töötajate heaolu.
Tulemusega 10 tonni piima lehma kohta kuulub OÜ Männiku Piim vabariigis kaheksa omasuuruse edukama farmi hulka. „Eesti piimatootmise keskmine tase on 7500 kg, mis on Euroopas tubli keskmine. Järelikult oleme meie oma farmi tasemega tugevalt üle Euroopa keskmise,“ selgitas Avo.
Näoga töötaja poole
„1. veebruaril 1993. aastal alustasime siin 11 inimesega, kellest kaks on tänaseks läinud üks jäädavalt lahkunud ning teine pensionile jäänud. Ülejäänud üheksa inimest töötavad tänaseni,“ meenutas Avo firma algusaastaid. „Seoses üleminekuga robotlüpsile, on meie töötajate arv täna langenud 16 pealt 15le. Eks see on teaduse ja tehnika areng ning tehnoloogia võidukäik,“ nentis juhataja.
„Töötajad on meil kohalikud ja võib öelda, et meie koosseis pole aastatega muutunud,“ kiitis Avo farmi töötajaid ja ütles, et põllumajanduses pole just tavaline, kui ühes ettevõttes töötatakse aastaid. Ehk on siis firmas ja selle tegevuses midagi sellist, mis hoiab siinseid inimesi paigal ja innustab tööle? „Jah, seda on ka varem märgatud ja mulle öeldud. Olen alati püüdnud luua võimaluste piires normaalseid töötingimusi ning maksta väärilist tasu tehtud töö eest,“ seletas Avo firma hoolivat suhtumist töötajatesse.
Aastaid on firma hea seisnud oma töötajate tervise eest, tehes seda läbi terviseprogrammi. Avo ise seletab selle lahti nii: „Inimene ju ka kulub ja seda enam, et me oleme siin kõik tugevas keskeas juba! Seepärast pakume töötajatele võimalust sanatooriumis oma tervist kosutada. See on küll hästi pisikene samm, aga toetav igal juhul ja loodame, et sellest tõuseb ka abi.“ Ja lisas, et märtsis on sanatooriumisse minemas üks inimene, aprillis teine. „Seda võimalust kasutatakse, aga võiks rohkem. Keskmiselt pooled käivad ja pooled mitte,“ ütles Avo väikese murenoodiga hääles.
Edu saavutamise saladus
„Kogu meie elu on muutumises ja edukas on see, kes muutustest aru saab, nendega kaasa läheb,“ tunnistas Avo tänapäeva elu paratamatut osa. „Ajaga muutuvad ka arusaamad loomade söötmisest ning arusaamad sellest, milliseid söötasid oleks vaja toota. Pidevalt tuleb juurde hankida uusi teadmisi, mida pakutakse ning need tuleb püüda ellu rakendada,“ on Avo kindel pideva enesetäienduse vajalikkuses.
Sama veendunud on ta ka tõuaretuse tähtsuses. Avo rääkis, kuidas ta 1994. aastal Ameerikas käis ja sealt esimese visiooni kaasaegsest piimatootmisest sai. „Olin kahe nädala vältel ühe ülikooli juures täiendusel, esmalt sain ühe nädala jooksul praktikat ja siis teise teooriat. Ning seal nägin, kuidas asi võiks hakata kulgema,“ meenutas ta toonast pöördelist aega.
„Tõuaretuse kõige olulisem postulaad on see, et iga järgmine põlvkond on eelmisest parem. Selle vastu vaielda ei saa,“ on firmajuht kindel. „Täna on meil olemas inimene, meie loomakasvatuse juht Helin Õkva, kes seda tööd tunneb ja oskab,“ sõnas Avo uhkusega. „Alguses töötas Helin meil seemendajana, aga kui 2007. aastal valmis meil uus robotfarm, siis võttis ta tõuaretuse töö väikeste kõhklustega enda kanda. Lisaks tegeleb ta loomade ravimise ja igapäevase farmitöö juhtimisega Täna võin julgen öelda, et ta on väga hästi hakkama saanud ja väga kiiresti õppinud.“
Farmi toodang
„Meil on farmis 325 lüpsilehma ja 300pealine noorkari. Kokku teeb see 625 looma,“ loetles Avo farmi lehmakarja. Valdav on holsteini tõug, kuid on ka eesti punast tõugu. „Elu on näidanud, et holstein on ikka produktiivsem. Samuti on tõuaretus veidi tugevam, kui eesti punasel. Vahe on ka piimaannil. Näiteks kui möödunud aastal oli holsteinil väljalüps 10 172 kg, siis punasel oli see 8,7 tuhat.“
Päevase toodangu, 9 tonni piima, müüb farm läbi tulundusühistu Laeva Piim, mille üks osanikke ka ollakse. „Lisaks meile kuulub sinna 20 ühistut. Ja läbi selle tulundusühistu läheb meie piim ASi Võru Juust, kus meie piimast tehakse juustu. Tegemist on sellise juustuga, mille valmimisprotsess võtab aega lausa kaks aastat. Ja kuuldavasti eksporditakse kogu toodang Itaaliasse. Siit võib järeldada, et meie kõrgekvaliteetset piima hinnatakse,“ tutvustas Avo piima teekonda Roiult kaugele Euroopasse. Avo lisas veel, et arvestades eelpool tooduga, ei panda nende farmi piima teiste ringidega kokku. „Nad on siinkandis kakskolm lauta välja valinud, kus on teada kindel kvaliteet.“
Hoolsust jagub nii lauta kui põllule
„Lauda keskkond pole ju kõige puhtam, aga vaatamata sellele püüame siin heakorraga kaasa minna. Näiteks oleme püüdnud oma lägasüsteemi vastavusse viia Euroopa taseme ja normidega. Kuna Eestis on selles osas väga konkreetsed ja täpsed nõudmised, siis oleme need kriteeriumid tänaseks täitnud. Ja tänu sellele meie elu siin puhtam ongi,“ rääkis Avo tehtust.
Ühes igati kaasaegses laudas on võimalikult palju töid automatiseeritud. Nii ka siin. „Tänasel päeval me lehmadel enam allapanu ei kasuta, seega sõnnikust on saanud nüüd läga. Ent koristama peab ikkagi. Ja seegi töö on meil automatiseeritud, programmeeritud vastavalt sellele, kui tihti on vaja lauta koristada, pumbata.“
Hoolitsetud on ka OÜ Männiku Piima poolt haritavad põllumaad. Avo: „Kui midagi teed, siis tee seda korralikult, tee hästi. Ja nii on ka põlluga. Kui seda põldu peetakse, siis seda küntakse, külvatakse ja lõigatakse kindlasti. Aga mõned unustavad vahepeal ära, et põldu peab ka hooldama. Oluline ongi just hooldamise küsimus. Kolm protseduuri tehakse ära, aga üks jäetakse vahepeal tegemata. Siis tulemus polegi see, mis ta peab olema.“
Avo rääkis, et Haaslava kandi põllumaa viljakus pole just parimate killast, olles happeline ja vajades lupjamist. „Aga tänapäeval see ei toimi ja kvaliteedilt on see kohe ka näha. Happelise mulla peal ei ole võimalik saavutada seda tulemust, mida normaalse mineraalmulla peal,“ tunnistas Avo. Kuid vaatamata sellele, on tema poolt juhitud ettevõttel ette näidata mitmeid aukirju ja tunnustusi, mis saadud erinevate teraviljade suure saagikuse ja kasumilikkuse eest.
Männiku Piima lehmad karjalaskepäeva ei oota
„Meie lehmad enam õues ei käi. Põhjuseks on uued arusaamad söötmisest. Ehk täpsemalt täna me enam ei sööda lehma vaid toidame vatsabakterid. Me peame nendest bakteritest aru saama, kuidas nemad käituvad ja mida nemad tahavad seal õgida,“ selgitas Avo söötmise ja toitmise erinevusi.
„Noorloom saab väljas küll jalutada, kuid me ei räägi enam rohusöömisest,“ täpsustas Avo. „Nad saavad koguaeg ühte ja sama silopõhist miksersööta, kuhu vastavalt looma vanusele või faasile on lisatud just talle vajalikke komponente.“ Ja kuigi kaasaegses laudas võivad lehmad vaid unistada rammusatest rohelistest rohumaadest, on nad rahulikud ja küllap ka õnnelikud. Rääkides lauda mugavustest, mainis Avo, et lehmad on laudas täielikult vabal pidamisel. „Koguaeg on neil vaba juurdepääs söömale ja vaba juurdepääs visata end pehme aseme peale magama.“
Loomade tervise kohta ütles Avo: „Täna võib küll öelda, et nad on oluliselt tervemad, kui nad olid meil siin kombilahtrites pidamisel.“
Robotid laudas…kas ja kui eksimatud?
Siin oli Avol vastus kiire tulema. „Nii, nagu pole inimene ilmeksimatu, pole seda ka robot. Kuid, kui kõik parameetrid on korras, kõik on õigesti häälestatud ja lehm on normaalse udaraga, siis on robot tõesti eksimatu. Eks väiksemaid tõrkeid tuleb ikka ette.“
Kui aga juhtub, et robot „jääb haigeks“ ehk tekib mingi tõrge, siis paari tunniga on viga kõrvaldatud ja robot on saanud tööd jätkata. „Firma DeLaval hooldussüsteem töötab ja aitab meid. Pisiasjadega saame ka ise hakkama,“ lisas Avo.
Vaatamata mõnedele pisitõrgetele, mis ette on tulnud, on nad siiski veendunud, et toona tehti õige valik. „Ja juhuks, kui elekter ära läheb, on meil automaatne elektrigeneraator. See käivitub automaatselt, kui elektrivarustus katkeb. Tänu sellele me siin elamegi.“
Avo rääkis tehnoloogia võidukäigust: „Veel kümme aastat tagasi arvati, et Eesti farmidesse need lüpsirobotid küll ei jõua. Aga täna on Eestis juba 67 lüpsirobotit ja tendents on, et neid tuleb pidevalt juurde. Meil, Männikul, on nendest 5 robotit, millest neljaga alustasime 2007. aastal. Viienda soetasime paar aastat hiljem, 2009. aastal, vana lauda rekonstrueerimise käigus.“
OÜ Männiku Piim ja Avo Samarüütel on toetanud paljusid valla kultuuriüritusi. Nii on nende abiga edukalt läbiviidud mitmed Haaslava meestelaulupäevad, pensionäride jõuluja suvealguspeod.
Kasutatud allikad: Maaelu Edendamise Sihtasutuse kodulehekülg www.mes.ee Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg www.agri.ee
