2014. a oli Eestis 6,6 miljonit piiriületust väljaspool Schnengeni viisaruumi elavate inimeste poolt

 (2)
Tartu-Luhamaa maantee
Luhamaa piiripunktFoto: MARI LUUD

Keila Kool ja Sisekaitseakadeemia kirjutasid alla koostöölepingule,et korraldada uuest õppeaastast gümnasistidele sisekaitselist eelkoolitust.

Koostöölepingule kirjutasid alla Keila Kooli direktor Liivi Siim ja Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik. Pidulik tseremoonia oli vaid üks osa 30. märtsil toimunud sisekaitse päevast koolis.

Päeva alustas siseministri Hanno Pevkuri loeng abiturientidele, kus ta andis ülevaate siseministeeriumi ja tema haldusala asutuste tegevusest. Ministril oli heameel tõdeda, et 92% elanikest peab Eestit turvaliseks riigiks, mis on Euroopa keskmisest kõrgem näitaja. Samuti on Turu-uuringute AS-i analüüsi kohaselt kolm kõige usaldusväärsemat asutust Eestis Päästeamet
(94%), Häirekeskus (88%) ning Politsei- ja Piirivalveamet (86%).

Politsei- ja Piirivalveamet on Eesti suurim riigiasutus, kus töötab ligi 8000 inimest. Ainult õpetajaid on meil rohkem. Eelmise aasta üheks suuremaks märksõnaks oli kindlasti piir ja sellega seonduv. Piiri puhastamine jõudis peaaegu lõpule, alguse said Piusa kordoni ehitustööd, valmis Narva piiripunkt ja tööd alustas piirivalve eriüksus. Ehitustööd piiril jätkuvad, Pevkuri sõnul on eesmärgiks võetud ehitada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Euroopa moodsaim piir.

Seotud lood:

Ministri poolt välja öeldud statistika üllatas paljusid – 2014. a oli meil 6,6 miljonit piiriületust väljaspool Schnengeni viisaruumi elavate inimeste poolt. Isikut tõendavaid dokumente
anti aastas välja ligi 0,5 miljonit. Autojuhtide kainust kontrollitakse tihedamalt kui kunagi varem – mullu oli 850 000 puhumist.

Päästeameti meeskonnad sõitsid 2014. aastal välja 23 371 korral, kohalejõudmise aeg sündmuskohale oli keskmiselt 9 minutit ja 4 sekundit. Päästeameti töötajad tegid 8725 kodukülastust, et veenduda majade ja korterite tuleohutuses ja kontrollida suitsuandurite olemasolu.

Häirekeskus sai 2014. a 1,4 miljonit hädaabikõnet ja me võime olla uhked oma maailma tipptasemel oleva häirekeskuse üle. Kui mobiiltelefonilt helistaja asukohta veel meetri täpsusega määrata ei saa, siis lauatelefonilt küll.

Loe edasi Keila lehest!