25 aastat Tammealuse hiie taassünnist


12vi19_267Kesk.JPG
Tammealuse hiie sissepääsFoto: Delfi/Eesti ajalehed

Tänavu kevadel möödus veerandsada aastat Samma külas asuva Tammealuse hiie taassünnist.

1989. aastal üle pika aja põline kihelkondlik hiiepaik heakorrastati ning seal hakkasid taas toimuma pärimuskultuuri väärtustavad rahvakogunemised. Tammealusel toimunud sündmused ja arutelud on oluliselt mõjutanud tänase Eesti hiiekultuuri ning andnud algtõuke riiklikule looduslike pühapaikade arengukavale.

Enne hiide minekut tasub meenutada häid tavasid. Hiied on väekohad, kus mõtted, sõnad ja teod
saavad mitmekordse jõu ning pöörduvad ka tegijale tagasi. Seepärast on esivanemad manitsenud hiies hoidma igas mõttes puhtust ning käituma lugupidavalt ja vägivallatult. Hiis on heade soovide soovimise koht.

Enne hiide minekut on tavaks käia eelmisel õhtul saunas, või vähemalt pesemas. Hiis on õige koht
rahvarõivaste kandmiseks, aga sobivad ka heledad rõivad. Hiide tullakse ja seal ollakse kaine, puhta ja sõbraliku meelega. Hiieväravas seisatatakse, rahustatakse oma meeled ning tervitatakse.

Hiies hoidutakse puude ja põõsaste vigastamisest, lilli jm loodusande ei nopita. Hiide võib siduda anniks looduslikust kiust paela, jätta münte, osakese värskest toidust ja joogist. Lõkkesse tohib panna vaid puid jm taimset ollust. Pühapaigas läitmiseks sobiv küünal on valmistatud  mesilasevahast või lambarasvast. Asjale minnakse hiiest välja. Lahkudes võetakse kaasa prügi.

Seotud lood:

Tammealuse hiie taassünd jääb Eesti taasärkamise aega. Loodud oli muinsuskaitse selts, taastamisel kaitseliit, loodud Eesti Vabariigi kodanike komitee. Valmistusime taastama oma riiki.
1989. aasta kevadel astus minu tollasesse töökohta Rakvere muuseumis Mahuranna koduloouurija
ning Viru - Nigula muinsuskaitse seltsi üks eestvedajaid Helmut Elstrok. Ta jutustas Tammealuse kunagistest hiiepühadest, pühapaiga suurest tähtsust kohalikele põliselanikele ning kutsus muuseumirahvast hiie taastamises osalema.

Mõne nädala pärast külastasime Viru-Nigula Muinsuskaitse Seltsi, rahvamaja, külanõukogu ja
kolhoosi ärksamate inimestega Tammealust. Kavandasime heakorratöid ning arutasime, kuidas
kaasata hiie taastamisse teisigi asutusi ja ühendusi. Varsti liitus algatustuumikuga  muinsuskaitseklubi Tõlet, Sonda metsamehed ja hulk teisi hiiesõpru.

Tammealuse taassünnile aitasid kaasa paljud inimesed, kuid eelkõige oleme tänuvõlgu Helmut
Elstrokile, rahvamaja toonasele juhatajale Antonina Lohole ning Sonda metsameestele
Aleksander Sinimäele ja Hillar Mängelile. 


Tammealuse sõbrad on loonud internetis oma lehekülje: facebook.com/Tammealuse