Kõige üldisemas mõistes tähendab muuseum kultuuripärandit koguvat ja säilitavat tegevust. „Mitte tunda oma kodukohta on näotu ja häbiväärne, seda aga põhjalikult tundma õppida ja uurida on nii kiiduväärne kui ka austav," loen Sindi Muuseumi külalisteraamatusse tehtud sissekannet.
Muuseumi roll ühiskonnas on aja jooksul muutunud ja alanud sajand asetab mäluasutused uudsesse olukorda, pannes oma teadmisi, arusaame ja eesmärke ümber hindama.
Mida oodata 21. sajandi muuseumilt?
„Üheks võimaluseks laiendada muuseumide panust ühiskonnas on haridusalane töö, mida peetakse üha ulatuslikumalt ka mäluasutuse keskseks ülesandeks" (21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006 - 2015. Kultuuriministeerium. Tallinn, 2006).
Muuseume nähakse haridusasutustena, mis pakuvad kogemusi, teadmisi ja meelelahutust. Museaalide kogude näol on muuseumide kasutuses väga suur hulk teavet, mida targalt valitud meetodite ja programmide abil võib õpilaste koolihariduse rikastamiseks edukalt kasutada (Sireli Uusmaa „Muuseumiharidusest - kuidas ja kellele?" 2013. aasta Eesti Muuseumiühingu ajakiri nr 1).
Õpetajatel lasub kohustus lisaks aineõppele sisendada õpilastesse üldinimlikke väärtusi. Väärtuskasvatus on vaimselt terve ühiskonna kujundamise puhul oluline alustala.
Äsja lõppenud õppeaasta vältel läbi viidud Sindi Muuseumi ja Sindi Gümnaasiumi koostööprojekt „Tere tulemast esiemade ja esiisade maailma!" lähtus samuti eelkõige väärtuskasvatusest, mille raames töötas hulgaliselt õpitubasid. Seitsme erineva programmi kaudu tutvusid õpilased oma perekonna, kooli ja muuseumi ajalooga. Koduloolistest uurimustest tehtud kokkuvõtvate ettekannetega esineti nii kooli õpilaskonverentsil kui muuseumi ajalooklubis.
Õpitubades valminud töödega osaleti edukalt rahvusvahelisel jõululaadal „Pärnumaa jõulud 2012", kus pälviti þ ürii tähelepanu ja saadi ostja lemmiku tiitel. Muuseumi sünnipäeval tõmmati projektile joon alla sellega, et tutvustati kutsutud külalistele aasta jooksul valminud uurimistöid oma perekondadest.
Sindi Muuseumi haridustegevusse kaasatakse ka täiskasvanud õppijaid. Kuna muuseumi üheks rolliks on huvi äratamine ajaloo vastu, siis kohtuvad teadmishimulised Sindi inimesed, aga ka kaugemalt tulevad ajaloosõbrad juba kuuendat järjestikust hooaega ajalooklubis. Täienduseks klubi enda liikmete ettekannetele on kutsutud esinejaid väljastpoolt, lisaks vestluslaadsete loengute korraldamisele tehakse silmaringi laiendamiseks ka jalutuskäike linnas või kaugemaid väljasõite. Viimati käidi naabervalla Tori kalmistul ja Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus.
Kavandatust ajaliselt kaks korda mahukamaks kujunenud õppekäik, mida viis läbi kiriku juhatuse esimees Jüri Kask, kujunes emotsionaalselt ja teadmiste omandamiselt väga kauaks meelde jääv sündmus.
Muuseum on kohtumispaik vaimselt sisukaks meelelahutuseks. Sindi Muuseumis vahetuvad pidevalt näitused, peetakse loenguid, töötavad õpitoad ja toimub palju muudki, millega linnakodanikud saaksid oma vaba aega täita.
Urve Lusmägi - muuseumikülastaja algaegadest: „On hea meel, et Sindi väga lugupeetud inimese Olga Kalda unistus - säilitada järeltulevatele põlvedele Sindi ajalugu, sintlaste loomingut ja linnakese elu-olu on tänaseks saanud täitunud unistuseks!" 03. juuni 2013.
Mäluasutus võib olla ja küllap ongi põnev koht, aga ta peab olema ka kohalik kompetentsikeskus. Kuid see tähendab, et tööd tuleb teha ka selliste asjadega, mis ei mõju juhuslikule külastajale mitte eriti „atraktiivselt" - kogudepõhine uurimistöö, museaalidele nõutavate säilitustingimuste loomine ning muu nähtamatu, mis jääb tavakülastajale sageli täiesti märkamatuks.
Ometi on kõige tähtsam iga muuseumi jaoks see, mida arvab asjast külastaja. Külastajate raamatut sirvides võib järeldada, et õnneks on seni arvatud hästi, mis ongi vast peamine tänu tehtu eest.
