543 hoonet üle Eesti said riigilt uue kuue

Aastatel 2011 – 2013 renoveeris riik energiasäästlikuks 543 avalikku hoonet üle Eesti, mille tulemusena väheneb hoonete energiatarbimine ja CO2 emissioon.

Riik kasutas heitkoguse ühikutega kauplemise 13 kokkuleppest laekunud finantsvahenditest ära 100 protsenti. Kokkuvõttes saavutati 2013. aasta lõpuks umbes 36 307 tonni CO2 kokkuhoidu, mis on umbes 131 protsenti lepingutest tulenevast kokkulepitud tulemusest.

CO2 investeeringud jagunesid üle Eesti kõikidele maakondadele. Kõige suuremas mahus renoveeriti hooneid Harjumaal (132 objekti) kogumaksumusega 54,5 mln eurot, Tartumaal (52 objekti) kogumaksumusega 25,8 mln eurot ning Ida-Virumaa (70 objekti) kogumaksumusega 15,3 mln eurot. Kõige rohkem CO2 investeeringuid inimese kohta maakonniti tehti Läänemaal, Raplamaal ning Valgamaal.

Renoveeriti 267 kohaliku omavalitsuse hoonet sh koole, rahvamaju, lasteaedu, näiteks Sillamäe kutsekool ja Noarootsi lasteaed ning 7 ülikoolihoonet, näiteks Tartu Ülikooli raamatukogu ja Eesti Maaülikooli õppehoone. Veel renoveeriti 267 riigi hoonet sh hooldekodusid, haiglaid, näiteks Sõmera hooldekodu ja PERH Mustamäe B korpus.

Projekti viisid ellu rahandusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara ASiga. Neli projektis osalenud Jaapani korporatsiooni olid Sumitomo Mitsui Banking Corporation, Marubeni Corporation, Mitsubishi Corporation ja Sumitomo Corporation.

„Projektiga saavutatud energiatarbimise kokkuhoid säästab raha ja aitab viia avalikud hooned Euroopa Liidu energiatõhususe miinimumnõuetega vastavusse aastaks 2020,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Valitsus kiitis täna heaks rahandusministeeriumi esitatud aruande Eesti Vabariigi ja nelja Jaapani korporatsiooni vahel sõlmitud riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkulepete alusel saadud finantsvahendite kasutamise kohta 2013. ja 2014.