Aadu Must: Udujutud Jallajase võla-asja ümber
Hea ajakirjandustava nõuab, et küsitakse ikka teise poole käest ka, mida tollel asja kohta öelda on. Ainult ühe poole tarkusel ja emotsioonidel püsiv tõde, vähemalt arvavad nii ajakirjaniku eetikaga kursis olevad inimesed, võib olla vildakas. Jallajase kohtuasjast rääkides nii ajalehed kui Delfi seda vildakat teed aga astuvadki.
Delfi kirjutab Harri Jallajasele osaks saanud väidetavalt ebaõiglasest kohtlemisest: „Keskerakonnas põlu alla sattunud Jallai koht oli tagasihoidlikult nimekirja lõpuosas". See on vigane väide, mida vähegi professionaalsel ajakirjanikul olnuks lihtne kontrollida - valimistega seotud teave on tänaseni Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel kõigile huvilistele kättesaadav. Ei olnud Harri Jallajas ei põlu all ega nimekirja lõpuosas või teises pooles - temast tagapool oli „ainult" 31 inimest.
Veel teab Delfi kuulutada, et Jallajas „sai vastu ootusi volikogu koha isikumandaadiga", nii oleks tal nagu täielik moraalne õigus ühest fraktsioonist teise minna. Ei, nii see küll ei olnud! Keskerakond sai nondel valimistel Tartus 7288 häält ning sellest piisas 9 linnavolikogu mandaadi saamiseks. Iga mandaadi taga oli seega keskmiselt 809 häält. Harri Jallajas sai 209 häält. Seega kübeke rohkem kui veerand tema linnavolikokku pääsemiseks vajalikest häältest olid tõepoolest valijate poolt just temale antud hääled. Ülejäänud ligi kolm neljandikku vajalikest häältest olid teiste keskerakondlaste kogutud.
Mingit Harri Jallajase Keskerakonnas põlu alla sattumist ei olnud ka pärast valimisi. Üks väike solvumiste koht oli, kui Harri Jallajas palus ennast delegeerida AS Tartu Veevärgi nõukogu liikmeks. Teine mees, kes sama kohta palus, oli saanud Harrist enam kui 2,5 korda rohkem hääli ja eks ta oli natuke pettunud, kui nõukogu koht ikkagi Harrile sai. Nüüd arvavad nii mõnedki, et eks ikka seesama Tartu Veevärgi nõukogu koht Jallajase „maailmavaate muutumise" põhjuseks sai. Teatavasti kutsutakse opositsiooni läinud erakonna esindajad nõukogudest tagasi ja nimetatakse nende asemele uued, koalitsiooni kuuluvad saadikud, et need „saaksid võimu teostada". Ühtlasi saavad nad selle töö eest ka väärilist tasu. Keskerakond läks opositsiooni, Jallajasele aga pakuti võimalust reformierakonda üle tulla ning nõukogusse edasi jääda. Nähtavasti nii lihtne see asi oligi.
Nüüd siis leppetrahvidest ja erakonnast lahkunute „represseerimisest".
Jooksikute kogemusi on kõigil Eesti parlamendiparteidel. Kõige sagedamini muutub „maailmavaade" opositsiooni langenud erakondade esindajatel. Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuses oli nii enne kui pärast valimisi päris mitu korda juttu sellest, kuidas vältida olukorda, kus mõni mees/naine kandideerib ja jõuab Keskerakonna toetajate häältega volikokku, hiljem aga peab vajalikuks mõnda rikkamate ja ilusamate parteisse üle joosta. Nii otsustatigi ühiselt ja üksmeelselt, et inimene, kes pole mitte isikumandaadi, vaid erakonna valimislubaduste ja erakonna toetajate häältega volikokku pääsenud, peaks erakonnast või fraktsioonist lahkumisel lahkuma ka volikogust. Aga kui ei lahku?
Leiti, et sellisel juhul oleks tema moraalne kohus maksta tagasi vähemalt proportsionaalne osa erakonna kuludest, millel valimiste tulemus ju paratamatult põhineb. Ka Harri Jallajas oli Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse lugupeetud liige. Keegi ei arvanud, et sellega oleks lunastatud valijate petmise moraalne koorem - see jääb paratamatult otsustajate ja meelitajate südametunnistusele. Aga eks selline see elu ju ole.
Poliitika pole Eestis just populaarne tegevus ja neile, kes eelnevast mitte midagi aru ei saanud, toon võrdluseks spordimaailma näite, kus tuleb ka midagi sarnast ette. Paljud teist on kuulnud tippsportlastest, keda klubid üksteisele otsekui „müüvad". Pika seletamise peale oleme lõpuks aru saanud, et tegemist ei ole orjakaubandusega ega poliitiliste repressioonidega klubi vahetamise eest - tippsortlaste ettevalmistusega ongi klubid teatud kulutusi kandnud, nendega teatud lepinguid sõlminud ja omavad nende lepingute alusel teatud õigustatud ootusi, et nood sportlased lepingut ei murra, vaid täidavad antud lubadusi. Aga muidugi võib see lepingute, sõnapidamise ja kulutuste teema ka ülejõukäivalt keeruline asi olla.
Samal teemal:
