Suvistel külatalgutel ja pidudel kanname külatelki kaasas nagu tigu oma koda. Telgipüstitajatele muutub seega iga pidu töötegemiseks – telk ja lauad pingid kohale, telk püsti, telk kokku, telk ja lauad pingid minema! Ikka vabatahtliku töö korras.

Esmane arenguvajaduskülakeskus

Külakeskuse puudumine ja vajadus selle järele oli suurimaks Ääsmäe kandi probleemiks 2006. aastal, kui esimest korda Ääsmäe vajadusi külaelanike küsitlusega kaardistasime. Muutusi selles osas polnud ka sel kevadel läbi viidud küsitluse tulemustega – Ääsmäe esmane arenguvajadus on külakeskus! Ja mitte ainult üks suur ruum, vaid hoone, mille ruume saab kasutada mitmetel eesmärkidel, mille kohta küsisime ka eelistusi Ääsmäe kandi inimestelt ja mis on toodud juuresolevas tabelis.

Lisaks tabelis toodule sooviti külakeskusesse veel suurt tänapäevasemat poodi, ujulat, raamatukogu, kino, loomemajanduse arendamiseks midagi, kaasaegset spordikeskust (jõusaali ja nõuetele vastavat saalihokisaali), looduskooli, mopeedi depood või rataste varuosade kohta, pangaautomaati, perearsti, staadionit ja krossirada.

Kindlasti peegeldab eeltoodud loetelu külaelanike soove ja unistusi ning kõik neist ei mahu külakeskusesse. Samas- osasid tegevusi saab teha juba täna Ääsmäe kooli spordikeskuses ning sinna võiks juurde luua suurema jõusaali. Ujula pidi tulema uude Salu kooli, kui see ükskord valmis saab! Aga eks täpsem tegevuste ja ruumide valik selgub Ääsmäe külakeskuse projekteerimise käigus, millega loodame küll selle aasta jooksul pihta hakata!

Külakogu koos vabatahtlike abiliste ja vallavalitsusega on sel aastal astunud ka samme ja esitanud taotlusi külakeskuse projekteerimiseks ning loodetavasti viib see ka sihile. Kavas on ehitada väga madala energiatarbega kohalikest looduslikest materjalidest mõnus multifunktsionaalne külakeskus.

Millest veel unistatakse?

Arenguvajadusi kaardistav küsimustik 2010 tõi lisaks külakeskuse ja tervikliku kergliiklusteede puudumisele välja suurema kaupluse ja perearsti puudumise, teede halva olukorra (Kaseurva tee musta katte alla), ühistranspordi nõrkuse (endiselt ei saa Tallinnas Ääsmäele õhtul pärast 21.00 ja hommikul ei jõua bussiga näiteks Balti jaama 7.46 väljuvale Tartu rongile) ja noorte vaba aja veetmise võimaluste vähesuse, eriti pärast kella 20.00, kui Noortekeskus suletakse.

Sotsiaalsete probleemidena toodi välja juba mitme aasta jooksul perearsti puudumine ja lasteaiast hiljuti ära kaotatud sõimerühm.

Jaanituld on peetud viimased 13 aastat Ääsmäe Põhikooli taga, kus on selleks head võimalused: välilava, elekter ja vesi, tualetid. Sel aastal aga Päästeamet seal enam jaanituld teha ei lubanud ning Ääsmäe Jaanitulepidu toimus ilma tuleta. Loodame, et asi laheneb koos uue külakeskuse asukohaga, kuhu saab siis planeerida ka väliürituste tegemise koha.

Senised tegevustulemused

Ääsmäe arengukava täiendamiseks uurisime sel kevadel ka teisi vajadusi ning võrdlesime Ääsmäe arengukava eelmise versiooniga, et mis juba tehtud!

Esimeste elluviidud tegevustena meenub infotahvlite ja tänavaprügikastide paigaldamine, arengukava koostamine, laste mänguväljaku korrastamise talgud, kodulehe püstipanek, aastavahetuse peo traditsiooni taaselustamine. Kasesalu tänava kergliiklustee I osa sai valmis eelmisel aastal, laste mänguväljakud on täienenud, paigaldatud on taaskasutuskonteinerid.

Teeme Ära kampaania raames uuendasime rannavolle platsi, tehtud on heakorra ja haljastustalgusid ja peetud on pidusid. Käidud on ühiselt teatris, osaletud spordivõistlustel ja muudel ülevallalistel üritustel, sel aastal sai valmis rularamp-rulluisu park. Ääsmäe kandi arengut on toetanud eelkõige Saue Vallavalitsus, lisaks EL LEADER programm, Maaelu Edendamise Sihtasutus ja EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm, aga ka tublid Ääsmäe kandi sponsorid AS Balsnack, Kadarbiku Köögivili OÜ, Neomell, AS Lõuna Infokaitsesüsteemid, Ääsmäe mõis ja vabatahtliku tööga sajad Ääsmäe kandi suured ja väikesed elanikud.

Muret teeb heakord

Vallamaade niitmine võiks olla parem, üks kord kuus ei ole piisav, selle ajaga kasvab juba paras hein. Kaaluda võiks ikkagi niitmisteenuse sisseostmist kohalikelt kogukondadelt ja ühingutelt, kes selleks soovi avaldavad, nagu Ääsmäe juba mõne aasta eest on teinud.

Sel kevadel käivitasime Ääsmäe haljastusprojekti ja Kasesalu tänava algus on kujundatud kauniks, seda kaunistamist soovime jätkata ka tulevikus. Loodame, et see motiveerib ka teisi oma ümbrust veel kaunimaks kujundama! Et see ilu välja paistaks, tuleb neid alasidki niita vähemalt kord nädalas, see aga ei mahu ei Maanteeameti ega ülevallalist niitmisteenust pakkuva ettevõtete töökavadesse. Kuidas nö iluniitmise küsimus lahendada, on mõtlemise koht ja head ettepanekud selles osas on teretulnud!

Omaette pähkliks on eramaade korrashoid ja niitmine. Kui seal midagi ei kasvatata, siis niitmata maad küla sissesõiduteede ümber on kahjuks negatiivne visiitkaart. Ühe lahendusena on välja pakutud võimalust, et külakogukond hoiab need maad niidetuna ja vastutasuks saab kasutada neid välispordiradade tegemiseks ja kasutamiseks (suusa-, krossi-, terviserajad jne).

Järjekindlus koduküla elu edendamisel

Ääsmäe kandideeris sel aastal ka Harjumaa ilusama küla tiitlile! Tulemusi me veel ei tea, kuid ise näeme, et teha on veel palju! Loodame, et aasta kolme pärast saame kirjutada järjekordses tagasi/edasivaates juba toimivast külakeskusest, kohalikust bioenergia kasutamisest, kergliiklustee ringist, oma suuremast poest ja loodud võimalustest väikeettevõtlusele!

Kui mitte, siis hakkame peeglit otsima, sest me saame täpselt nii hea elu Ääsmäe kandis, kui palju me jaksame ise selleks vaeva näha!