Aasta alguses loodud Ranna-Viru Rahvateater on andnud juba kümme etendust
Sisuliselt pole siiski tegemist väga uue nähtusega, kuna suurema osa seltskonnast moodustab endise Kunda Huviteatri tuumik, lisaks on aga juurde tulnud uusi inimesi ka väljastpoolt Kundat.
Põhjuseid, miks otsus muutusteks sündis, oli mitu. Kõigepealt sai loodud MTÜ Virumaa Rahvaülikooli Selts, mis võttis oma eesmärgiks kodanikualgatuse, rahvahariduse jmt isetegevuse propageerimise piirkonnas.
Lisaks on seltsi asutajaliikmetel kogunenud ports tõlkeid ja uurimusi, mis avaldamist ootavad. Seltsi asutajateks on Maarika Veski, Tiit Alte, Uno Trumm ja Kaido Veski.
Üsna loogiline oli, et viisime seltsiga kokku ka kohaliku näitetrupi, millega me kõik aktiivselt seotud oleme, tegevuse ametlikuma poole.
Teiseks põhjuseks oli see, et Viru-Nigula näitering jäi ühel hetkel ilma kohapealse vallavalitsuse toetuseta ning neil oli üsna keeruline kindlustada lavastajale elementaarsemadki võimalused trupiga töötamiseks. Kuna Tiidu eestvedamisel olid Kunda ja Viru-Nigula harrastusnäitlejad varasematel aastatel erinevates tükkides koostööd teinud, sündis ka mõte n-ö kostüümid ühte kappi panna.
No ja siit tuli ka põhjus nime vahetamiseks - enam ei saanud me pelgalt Kundaga piirduda.
Ranna-Viru Rahvateater on ometi vägagi uhke idee, mille üheks autoriks on Uno Trumm, kelle sõnutsi meie piirkonda ajalooliselt just nõnda kutsutud on. Võib kindlalt öelda, et meie esimene poolaasta on olnud vägagi toimekas. Oleme jaanuarist alates andnud 10 etendust, mis on harrastajate kohta päris korralik tulemus ja lisaks oleme kaasa löönud ka muudes projektides. Koostöös Kunda Tsemendimuuseumiga oleme osalenud Valdese kirjanduskohviku korraldamisel ja rahvusvahelise teatripäeva tähistamisel.
Oleme osalenud ka kahel festivalil - jaanuaris Elva monoteatrite festivalil, kust sai koju toodud parima meesmonomaani tiitel ning maikuu alguses Lätis Liepajas toimunud harrastusteatrite festivalil, kus nähtud tugevad lavastused ning kogetud lahke vastuvõtt mõlguvad senini meeles. Sealne žürii omistas meile ühe kolmest peapreemiast, mis lisaks meenetele sisaldas ka 100 latti (ca 140 eurot) ja publik tunnistas Kaido üheks oma lemmikuks. See rahaline pool on otse loomulikult meie pisikesele trupile päris tubliks kosutuseks.
Aprillikuine Lääne-Virumaa näitemängupäev Väike-Maarjas lisas meie tänavusele auhinnariiulile veel parima lavastaja, parima kujunduse ning parima meesosatäitja preemiad.
Kõik need tunnustused on etendusele „Pantelei Karmanovi sententsid", mis on tõepoolest hästi õnnestunud juba autorist (Ivan Võrõpajev) ning selle tõlkinud ja lavastanud Tiidust alates. Ei ole raske tunda naudingut heast tekstist ning seda publikule siiralt edasi anda, kui sul on tasemel juhendaja. Lisaks Panteleile on meie repertuaaris hetkel ka Aleksander Tassa "Kadaara sead". Kutsuge meid julgelt külla!
Meie lähemad tulevikuplaanid on seotud loomulikult uue etendusega, mis esmakordselt jõudis teatripubliku ette 23. juunil. Tegemist on Tiit Alte enda tõlgitud vene autori Juri Poljakovi tööga. Loo nimeks „Homo Erectus ehk naiste vahetamine" ning räägib see olukorrast 90-ndate aastate lõpu Venemaal - äri, poliitika, ellujäämine ja armastus. Kõik see vürtsitatuna kelmika ja väga naljaka kastmega.
Augusti alguseks on Pantelei kutsutud taaskord Lätti rahvusvahelisele teatrifestivalile ja septembris esindame Eestit koos Haapsalu See Teatriga Balti Rambi festivalil Leedus.
Sügiseste plaanide hulka kuulub kindlasti töö järgmise aasta etenduse ettevalmistamiseks ning pikka aega on meil olnud mõttes ka lastele muinasjuttude plaat koostada, millel lugusid vestavad meie oma tegijad. Ilmselt paneme plaatidele ka kõik viimastel aastatel lavale jõudnud etendused - peamiselt Madis Vasseri, kuid ka teiste heade sõprade abiga on need meie kogus tallel.
Käib töö ka selle nimel, et sügisest seltsi juurde lastele etlemise, lavakõne ja nauditava lugemise ring luua, kuid täpsemalt selgub sisu ja tegevusplaan septembris olenevalt huviliste arvust.
2015. aastal möödub aga 90 aastat Eesti esimese rahvaülikooli loomisest Kunda mõisas. Üheskoos on välja käidud mõte, et selle tähistamiseks võiks koostöös Eesti Harrastusteatrite Liiduga mõne suurejoonelisema projekti ette võtta. Peame silmas näiteks temaatilist lavastust - oli ju näitemängu tegemisel tolleaegse kodanikuhariduse juures väga oluline roll ja kindlasti ka konverentsi, mille käigus olnule veidi tagasi vaadata ja tänapäevaseid võimalusi kaaluda. Elame näeme - ideid meil igatahes jätkub ja kõik avatud meeltega kohalikud on meie ridadesse alati teretulnud!
