Juta on alati avatud uutele ideedele ja projektidele. Kolleegid tunnustavad teda kui väga innustavat õpetajat, suurepärast suhtlejat ja usaldusväärset inimest. Lapsevanemate rahuloluküsitluste vastuste põhjal võib öelda, et Juta on suur eeskuju õpilastele ja tugi vanematele õpilaste arendamisel.

Juta on Harjumaa Keelpilliorkestri tegevuse arendaja ja juhatuse esimees. Ta on korraldanud maakonna keelpillikonkursse, sõpruskontserte teiste koolide õpetajatega, maakondlikke ja rahvusvahelisi noorte õppelaagreid, osalenud festivalidel ning kontsertreisidel Eestis ja välisriikides. Juta kuulub ka Eesti Keelpilliühingusse ning Eesti Suzuki Ühingu ühe eestvedajana on ta korraldanud mitmeid koolitusi, üleriiklikke ning rahvusvahelisi suvelaagreid ja osalenud õpilastega ülemaailmsel Suzuki konverentsil Itaalias ja Jaapanis.

Juta õpilased on igal aastal saavutanud auhinnalisi kohti maakondlikel ja vabariiklikel konkurssidel, kuid tema enda arvates on õpetamise juures olulisim, et kui laps tuleb tundi, on mingil põhjusel tujust ära või pole jõudnud kodus piisavalt harjutada, ei tohi ta end seetõttu halvasti tunda, vaid midagi peab õpetaja suunamisel minema tunnis paremaks - kas tuju või pillimänguoskus. See tõdemus on õpetaja Jutal tulnud aastatega.

Juta Rossi eestvedamisel tegutseb Saue Muusikakoolis Suzuki meetodil töötav pilliõppe eelklass. See on Jaapanist tulnud meetod, mida on Eestis rakendatud juba 15 aastat, millel on üha laiem kõlapind - ka maailmakuulsa dirigendi Neeme Järvi lapselapsed õpivad sedaviisi - ja mis ütleb, et pillimängu on võimalik õppida kuulmise järgi nagu emakeeltki. Ja tegelikult ongi. Lapsed, kes alustavad on 3-4-aastased, nii õrnas eas, et nooti nad veel ei tunne, mis ei välista, et nad seda hiljem selgeks ei õpi.

Õppes on oluline õpetaja, lapsevanema ja lapse suhe. Enne kui laps pilli õppima hakkab, läbib vanem koolituse ja õpib ka ise ühe muusikapala kuulmise järgi selgeks, et last mõista ja aidata. Täna on võimalik sel meetodil Eestis õppida viiulit, klaverit ja kontrabassi.

Kuigi Juta möönab, et muusikakoolis on õpetajal tavakooliga võrreldes lihtsam - lapsed on tulnud, sest neid huvitab mõni pill ja nad tahavad sellel mängimise selgeks saada tajuvad lapsed väga selgelt, kes teeb tööd hingega ja kes mitte. Allahindlust teha ei saa ja tohi ning mitte kunagi ei või õpilaselt nõuda enamat kui iseendalt.

Juta on pärit Võrumaalt. 6-aastaselt kolis perega Valka tänaseks laialt levinud põhjusel - koolide sulgemine ja töökohtade kadumine väikestes kohtades. Koolis käis ta Valgas ja Tartus H. Elleri nimelises Muusikakoolis. Pere tõttu - Jutal on tore abikaasa ning 22- ja 19-aastane poeg - jäi muusikaakadeemia lõpetamata. Seeeest on tal aga ette näidata Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse-huvijuhi diplom ja kuhjaga töökogemust, sealhulgas Kadrina kunstide koolist. Täna elab Juta Keilas ja töötab Sauel. Aitäh talle suurepärase töö eest - usun, et sellega nõustuvad kõik, kes Jutat tunnevad.