Räästapääsuke näib Viimsis, vähemalt rannaaladel, olevat enam levinud. Saabuvad need linnud mais ja lahkuvad septembris. Pesitsemist alustavad juuni alguses. Kord sellel ajal pikutasin mere kaldal ja jälgisin müravaid rebasepoegi. Äkitselt maandus üsna minu lähedale pääsuke. Polnud sellist varem tähele pannud: lind sarnanes suitsupääsukesega, kuid kõhu- ja kurgualune olid üleni valged. Pääsuke kogus noka otsa adrut. Sama kiiresti, kui lind maandus, oli ta ka õhku tõusnud. Hiljem selgus, et tegu oli räästapääsukesega.

Adru ja muda kulub pääsukestel pesaehituseks. Räästa- ja suitsupääsukese pesad on sarnased, kuid esimese oma on kinnisem. Mõlemad armastavad räästaid, pööninguid, tuulekodasid jms kohti. Näib, et suitsupääsukesed taluvad inimest paremini, kuigi kurjustavad üsna valjult, kui inimene liiga tihti nende ellu ilmub. Vanasti usuti, et pesitsevad pääsukesed toovad majale õnne.


Foto: roxik24

Räästapääsukesed ei lenda nii maadligi kui suitsupääsukesed. Allikate andmeil on lennukiirus mõlemal aga korralik: räästapääsukesel 9,7 ja suitsupääsukesel 10 m/s. Mõnikord võib neid näha koos tegutsemas. Näiteks tuli ka suitsupääsuke koos teistega mere äärde. Kui räästalinnud kogusid pesamaterjali, siis rahvuslind võttis ette kerge kümbluse. See toimus lennult ja vältas silmapilgu. Ühistegevusena võeti aga ette potentsiaalse vaenlase tõrjumine. Nimelt oli punaselg-õgija (vt 9.09.2011 Viimsi Teataja) istunud ühe maja teleantennile ümbrust jälgima. Pääsukesed aimasid ohtu ning ühisel jõul asuti õgijat ründama. See toimus pikeerides ja nokaga lööki vaenlase pähe sihtides. Umbes samalaadselt, kuid pääsukestega võrreldes nagu aegluubis, kiusavad kajakad merikotkast.

Pääsukese pesas on kaks-kolm paari mune. Pääsukesed pesitsevad suve jooksul isegi kaks korda. Teise pesitsemise puhul aitavad esimese pesakonna lapsed vanematel oma nooremaid vendi-õdesid toita. Samas toob Peeter Teedla Loodusõppe portaalis välja huvitava fakti, et suitsupääsukestel esineb ka tõsiseid liigisiseseid kokkupõrkeid. Nimelt võib mõni üksikuks jäänud või lesestunud isaslind väga jõhkralt käituda, valides välja mõne terve pesakonna ja loopides pojad ükshaaval pesast välja kindlasse surma. See ajab vanalinnud alati lahku ja mõrtsukas saab ise lahkuläinud emaslinnuga paari heita.

Suitsupääsuke on kaitse all, räästapääsuke looduskaitse all ei ole. Suitsupääsuke on 1962. aastast Eesti rahvuslind. Peale suitsu- ja räästapääsukese elavad Eestis veel kaldapääsuke ja piiritaja. Kõik nad olid Eesti Ornitoloogiaühingu poolt valitud selle aasta linnuks. Huvilised saavad pääsukesest rohkem lugeda www.eoy.ee/suitsupaasuke