10.detsembril toimus eakate jõulupidu. Nagu ikka oli ka sellel aastal peol üle saja valla inimese. Meie sotsiaalnõunik Maret Lõhmus oli näinud piisavalt vaeva ja pidu kukkus välja meeleolukas ja vahva. Tagasiside oli, et ikka jätkame ja juba ootame järgmist pidu, et kohtuda oma kunagiste töökaaslaste, tuttavate ja sõpradega. Eriliselt sooja vastuvõtu osaliseks sai õpetaja Ülle Tammearu poolt juhatatud mudilaste ansambel, kus osalesid viieaastased Reneti, Meia ja Mirtel, kes esitasid meeleolukaid jõululaule. Tervitussõnavõtuga esines volikogu esimees Einar Pärnpuu, õpetaja Ants Leedjärv rääkis jõuluootusest ja vallavanem Jüri Ott tegi ettekande valla elust-olust ning tõi välja, mis tehtud ja millised on tulevikuplaanid. Pr.Tiia Topper rääkis pensionäride vabaaja veetmisest ja tänas aktiivsemaid.

Traditsiooniliselt olid vallavalitsuse töötajad täies koosseisus teenindajate rollis, kandes ühes stiilis pidulikku riietust.

Traditsiooniliselt on ka tulemas kohtumine uue aasta hakul vallamaja juures, kus tervitame ilutulestiku valgusel koos uue aasta saabumist. Aga milline oli meie jaoks lahkuv 2011. aasta? Kui ühesõnaga, siis vastuoluline. Üheltpoolt globaalne majandus ja finantskriis, teiseltpoolt saime planeerituga kenasti hakkama. Alustaksin möödunud karmist talvest ja lumest. Tänu Reinu Einari OÜ heale tegutsemisele lumetööde vallas, saime Vabariigis kiita ja Eesti Posti hinnangul olime Eesti viie parema valla hulgas selles valdkonnas. See nõudis meie kõikide head koostööd, head infovahetust ja vastutustundlikku suhtumist. Hetkel lume ja külma ootel, oleme hädas oma teedega, sest vihmaperiood on tublisti aidanud meie teid lagundada. Muidugi pole patust puhtad ka metsaveoautod, kes piirangutele vaatamata hiilivad ikka kusagilt keelatud teele. Oleme seni püüdnud inimesi mõistusele kutsuda, sest korras teed on meie kõikide huvides. Olgem siis vastutustundlikud ja planeerime metsatööd (veo) perioodi, kui talvetaat toob külma ja teed on jälle sõidetavad. Järgmise aasta sooviksime vallas kuulutada teede aastaks. Eesmärgiks on korrastada meie valla teede register, leida kogukonna sees kokkulepped, kuidas ja mil viisil kasutada teid, mis on avalikes huvides. Tähelepanelik vallakodanik ilmselt on märganud, et Liivi teel on muutusi-osa teemuldest kaevati välja, asendati uuega ja sinna pandi mustkate. See on suure töö algus, sest selle tee muldkehand on väga halvas seisukorras. Ilma vana muldkehandi väljakaevamiseta ja uuega asendamiseta pole mustkatte paigaldamine mõistlik, sest külmakerked tekitaksid kohe olukorra, kus tee pole ikkagi sõidetav. Järgmisel aastal on kokkulepe, et ehitatakse viis kilomeetrit uut muldkehandit, mis annab lootust, et suudame alustatu ka kenasti lõpuni viia. Meie suur ja kauaoodatud objekt- Goldenbeck on valmis saanud. Ehitajad on igati tublid olnud ja isegi graafikust pisut ees. Nüüd toimuvad kolimised ja uue maja häälestus. Kusagil uue aasta algul saame vallarahva kutsuda avamislinti lõikama ja uut maja uudistama. Maja jääb suuresti koolipere kasutusse, avardades meie õppurite võimalusi oma õpikeskkonda kaasajastada. Samuti on volikogu kinnitanud meie Järveala detailplaneeringu, mis avab uuel tasemel võimalused puhkeala arendamiseks, samas on kohta ka eraettevõtlusel. Haldus ja koolireformi veeretatakse vabariigis nagu kuuma kartulit käest kätte. Räägitakse riigireformi vajadusest tervikuna, kuid keegi ei oska või ei taha välja öelda, kuidas edasi. Selge on see, et vallad peaksid kasvama ja koolid saama kindlama aluse eksisteerimiseks.

Esimese sammuna peaksime kaaluma, kas meil on ühisosa lähinaabritega - Risti, Martna ja Lihula vallaga. Algatuseks poleks paha tekitada Lõuna-Läänemaa koostööpiirkond, mis võiks hõlmata haridust, koolitransporti, meditsiini ja sotsiaalteenuseid ja kindlasti midagi veel. Vaja on maha võtta rutiin ja arusaam, et ühinedes kaotame oma identiteedi- nii see kindlasti ei ole. Usun, et peatselt saame koos arutada neid teemasid ja siin võiksid olla aktiivsed meie külaseltsid, kes siis annaksid volikogusse oma sisendi. Tõsine heameel on meie tublidest inimestest.

Kui eelmisel aastal oli Kullamaa vallast Läänemaa aasta parim sotsaalalatöötaja, kelleks osutus Maret Lõhmus, siis sellel aastal rõõmustas meid Mai Jõevee, kes tunnistati Läänemaa 2011. aasta õpetaja tiitli vääriliseks. Samasse valdkonda veel üks tiitel meie pedagoogile- Läänemaa aastate õpetaja 2011 tiitli pälvis Elve Nappus. Ühineme tänu ja õnnitlustega meie teenekatele, armastatud pedagoogidele. Külaseltsid on jätkuvalt tublid olnud ja oma investeerimistegevuses ja huvitegevuses kenasti edasi arenenud.

Liivi naisselts (Inge Matteus, Helme Vendel) said ühelepoole seltsimaja teise korruse saali ja fuajee renoveerimisega. Tulemus on rõõmustavhuvitavad ruumid on saanud tagasi oma värskuse ja väärikuse. Ehitajaks olid Ants Lipu ehitusmehed ja Liivi rahva arvamus oli, kui teevad omad (Antsu) mehed, siis pole lõpptulemuses vaja kahelda. Pisut on majas veel korrastada, loodame, et koos saame ka sabast üle. Kullamaa keskuses asuv nn. apteegihoone, mis on antud Käsitööseltsi (Imbi Post, Linda Pärnpuu) kasutusse, on aastaga tundmatuseni muutunud. Linda ja Imbi koos kaaslastega on suutnud toime panna suure ime- ajalooline hoone on renoveeritud tõeliseks kaunitariks, kus loodetavasti peatselt saavad toimetama nii käsitööhuvilised koolilapsed, kui täiskasvanud. Muidugi sellega asi ei piirdu ja tublid naised on juba pilgu heitnud maja ümbruse korrastamisele, kus vald heal meelel paneb õla alla oma võimaluste piires.

Koluvere külaselts (Kristel Jammer) on seljataha jätnud vahepealse väikese seisaku, mis tulenes ehitaja vahetusest ja tuleval aastal loodetavasti saame ka selle kauni maja valmimist kiita. Kullametsas (Rita Saviir) ja Üdrumal (Vaike Nõu) pulbitseb elu sellises rütmis, nagu vallavalitsus on soovinud näha- põhimõtteliselt suudetakse ennast ise ära majandada ja vald toetab oma eelarvest neid tegevusi, mis on suunatud kogukonnale laiemalt. Meie aasta kultuurielu oli väga rikas ja tempokas. Seda võiks iseloomustada mitmes plaanis- külaseltsid, kool, kultuurimaja. Kultuurimajas (Loit Lepalaan) toimusid kõik sündmused täismajale. Eriti laia kõlapinna osaliseks sai 28.mail toimunud muusikapidu „Helisev Kullamaa", mis oli pühendatud orelimeister Carl August Tantoni tegevuse meenutamiseks.

Toimus ka oreliseminar ja tutvuti kauni ja kuulsa Tantoni oreliga Kullamaa kirikus. Meeleoluka orelikontserdi andsid Eesti organistid, kontserdil mängis ka koguduse organist Tooni Leedjärv. 11.juunil toimus Kullamaa Hariduselu kajastav sündmus- Kullamaa Keskkool 35 ja Kullamaa 8.kl.kool 45. 30.juulil tähistati 100 aasta möödumist esimesest Kullamaa laulupeost, selle sündmuse äramärkimiseks avati ka mälestuskivi Rohumäel. 30-31juulil toimus Kullamaal Eesti Looduskaitse Seltsi Üleriigiline kokkutulek oma väga arvuka osavõtjaskonnaga. 20-21 augustil viidi läbi Rahvusvaheline vibufestival (Korraldajad Kadi Koort, Anne Tuulik ja Aare Lauren).

8.oktoobril toimunud Kullamaa Rahvuspäeval pühenduti kahele mehele, kes on Kullamaa suurkujud, ilma teinud lennunduses, Alexsander Liwentaal ja Ulrich Brace. Kindlasti väärivad äramärkimist Kullamaa Kultuurimaja Galeriis toimunud näitused. Usun, et igaüks on nendest leidnud midagi huvitavat ja harivat enda jaoks. Hetkelgi on avatud huvitav näitus "232 aastat klaveriehitust Eestis" ja "Eestit külastanud kuulsad pianistid". Metsaaasta raames külastas president T.H. Ilves Kullamaad, kus teda võõrustas meie volikogu esimees Einar Pärnpuu, kelle maadele ka president mände istutas. Hea vastuvõtu leidis ka meie valla Visioonikonverents.

Konverentsi teemaks oli seekord majandus oma mitmetahulisuses, aga eelkõige ikka lähtudes kohalikust omavalitsusest. Huvitavaid ettekandeid esitasid riigikogulased Jüri Ratas, Neeme Suur ja Lauri Luik, kes igaüks oma valdkonnas analüüsis just kohalikus omavalitsuses üleskerkivaid probleeme. Peatuti nii haldusreformi, kohaliku võimu teostamise, kui hariduselu küsimustel. Majandusdoktor Ivar Raig rääkis euroga seonduvast nii oleviku, kui tuleviku võtmes, akadeemik Anto Raukas avas võimalusi loodusturismi valdkonnas.

Maavanema k.t Merle Mäesalu tõi kaasa Läänemaa Arengustrateegia aastani 2025, kus peamiseks küsimuseks püstitus inimeste väljarände peatamine Läänemaalt. LOVL-i esimees ja Taebla vallavanem Ülle Erman andis ülevaate, kuidas sujub maakonnas omavalitsustevaheline koostöö ja kuhu tahetakse välja jõuda. Indrek Treufeldt, tuntud telemees, esines väga huvitava ettekandega, kuidas meedia mõjutab majandust. Konverentsi modereeris bioloogiadoktor, professor Jüri Kann. Hilisemal ümarlaual, mida juhatas akadeemik Anto Raukas, said kõik soovijad sõna võtta. Ettevõtja Heiko Viksi ettepanek oli, et vald analüüsiks ja leiaks rohkem võimalusi ettevõtjate toetamiseks, räägiti ja muretseti veel teede kehva seisundi üle, samuti toonitati, et keskhariduse andmist tuleb Kullamaal jätkata, otsides optimaalset varianti situatsioonis, kus laste arv kipub jääma allapoole Haridusministeeriumi kehtestatud piirnorme kooli rahastamise mudelis. Meie vallast sai ka ärgituse idee luua Läänemaa Noorte Töömalev 2012. See kasvas välja sellest, et sellel aastal korraldas vallavalitsus koostöös kooliga meie oma Kullamaa noorte töölaagri ja puhkelaagri (õpetaja-laagrijuht oli Riina Roost). Tööga kindlustas noored Koluvere lossi peremees (Aivar Reivik), elati Üdruma Seltsimajas. Vallavalitsuses kokkuvõtteid tehes nenditi, et suvi läks igati korda ja juba uute mõtetega ja kogemustega võiks alustatut jätkata. Riina Roosti eestvedamisel on lastel ja noortel sel sügisel toimunud mitmeid toredaid ettevõtmisi (taidluspidu "Suverõõmud", erinevate riikide teemaline moe-show).

Lauluõpetaja Ülle Tammearu ettevõtmisel oli kultuurimajas 12. detsembril meeleolukas ja rahvarohke kontsert "Jõulude ootel...". Esinesid Kullamaa laululapsed, Sipa naisansambel ja Lihula segaansambel. Oma esimese etteaste tegi keskkooli segarahvatantsurühm Riina Roosti juhendamisel. Noored tantsivad koos alates sügisest. See, et keskkooli noored tantsivad rahvatantsu ja tunnevad sellest rõõmu ei olegi nii igapäevane, Kullamaal ei ole seda küll väga ammu olnud. See kõik pole kaugeltki ammendav ülevaade meie kogukonna tegemistest ja saavutatust, sest rääkida võiks veel palju meie spordirahva tegemistest, jahimeestest ja metsameestest, põllumeestest, koolirahvast ja nii mitmestki ettevõtlikust inimesest, kes kõik on vallaelu rikastanud ja andnud oma panuse, et meie inimeste positiivne kuvand ja tehtu on jõudnud väljapoole valla ja Läänemaa piire.

Tahan teid kõiki tänada saavutatu eest, soovida kaunist ja rõõmsat jõuluaega, head vana aasta ärasaatmist ja head uut 2012. aastat