Abipolitseinik annab suure panuse kogukonna turvalisusesse
Võimalik, et oled selliseid mõtteid isegi mõlgutanud või tundnud muret oma kodukandi või üldise turvalisuse pärast ja tahaksid midagi omalt poolt ära teha. Eestis on vabatahtlikul tegevusel pikaajalised traditsioonid ja seda ka sisejulgeoleku tagamisel. Kõik me teame vabatahtlikest pritsimeestest ja kaitseliitlastest. Korrakaitse alal on kahtlemata oluline ka kodanikualgatuslik naabrivalve liikumine. Eestis kaasatakse abipolitseinikke korrakaitsjatele appi riigipoolse initsiatiivina.
Abipolitseinikuks võib saada vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, kes on vähemalt keskharidusega ja valdab riigikeelt politseiametnikele ettenähtud tasemel. Abipolitseinik osaleb politsei tegevuses riigivõimu esindajana ja on iseenesest mõistetav, et ta peab vahetult inimestega suheldes ja neile korraldusi andes end selgelt väljendama ja kindlasti ise inimestest aru saama.
Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel. Samuti politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel.
Seadusega on abipolitseinikule ette nähtud suured õigused oma ülesannete täitmisel. Ohu väljaselgitamiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks võib ta inimesi peatada, neid küsitleda ja dokumente nõuda. Lubatud on kohapeal inimeste alkoholijoovet kontrollida, sõidukeid peatada või üldist turvakontrolli teha. Oma ülesannete täitmisel peab abipolitseinik kandma vastava kirjaga politsei ohutusvesti ja rinnamärki. Samal ajal on lubatud kanda politsei vormiriietust abipolitseiniku eritunnustega.
Abipolitseinik osaleb politsei tegevuses vabatahtlikult ja teeb seda vaid oma vabast ajast. Võrreldes enne kehtinud seadusega kaotas uus seadus piirangu, mis rääkis kohtuniku, prokuröri, eradetektiivi ja kaitseväelase piirangust saada abipolitseinikuks.
Paika on pandud ka üldised tervisenõuded, millele abipolitseinik peab vastama. Abipolitseinikuks astuda soovija peab enne kandideerimist läbima tervisekontrolli, mille korraldab perearst, kaasates eriarste, perearst väljastab hiljem ka tervisetõendi. Abipolitseinikuks tulijal ei tohi esineda sõltuvust alkoholist, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamist, samuti psüühikahäiret, raskekujulist isiksus- või käitumishäiret ega sellist füüsilist puuet, mis takistaks abipolitseiniku ülesannete täitmist. Abipolitseinik peab suutma abistada, mitte ise abi vajama. Abipolitseinik kaasatakse politsei tegevusse üldjuhul selle politseiasutuse tööpiirkonnas, kus ta on abipolitseinikuks nimetatud.
Abipolitseiniku esmaõpe kestab vähemalt 40 tundi ja lõpeb arvestusega. Pärast 100-tunnist abipolitseinikutööd on võimalik lisakoolitusega saavutada pädevus, millega tohib politsei ülesandel teha iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ja täita ise ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Abipolitseinikuna liitumisel saad ka hea ettevalmistuse politseinikuks õppima asumiseks, sealhulgas koolitusi seadusandlusest ja erivahendite kasutamisest.
Abipolitseinikel on oma koduleht www.abipolitseinik.ee, seda külastades leiad palju huvitavat. Kui sul on nägemus politseitööst ja soov osaleda põhitöö kõrvalt kodukandi turvalisemaks muutmisel, tunned hoolt ja huvi ühiskonnas toimuva vastu, suudad töötada meeskonnas, oled julge ja heas füüsilises vormis, ootame sind kindlasti enda sekka.
Võta ühendust oma piirkonnapolitseinikuga või siis Ida-Harju politseijaoskonna korrakaitseametnikuga telefonil 6124660 või siis Põhja prefektuuri vabatahtlike koordineerijaga telefonil 6124950 ja uuri lähemalt. Kohtumiseni!
Üheskoos me loome turvalisuse!
