Abruka raamatukogu aitab saareelul kesta
Lilled ja kingid näpus, tuldi ka Saaremaalt - Kuressaarest, Astest ja Randverestki, samuti Kaarma vallamajast. Seekord andis ühiseks kokkusaamiseks põhjuse Abruka raamatukogu, mille üsnagi väärikat, juba 85. tegevusaastat külalised tähistama tulidki.
Raamatukogu asub Abruka sadamas ühise katuse all infopunkti ja kohvikuga. Nagu paljud maaraamatukogud, ei saa ka Abruka raamatukogu liigse ruumikusega kiidelda. Muuseumimaja mahutas seevastu kenasti ära kõik kohaletulnud sõbrad ja toetajad, keda oli neljakümne inimese kanti. Hoone hubasus lisas sündmusele omalt poolt pidulikkust juurde. Lisaks said külalised nii võimaluse ka muuseumis eksponeeritud Fred Jüssi foto- ja Erkki Evestuse maalinäitust nautida.
2006. aastast Abruka raamatukogus ja infopunktis töötanud Helle Kesküla kutsel kogunesid külalised kõigepealt maja taha. Sinna on juba varem istutatud kaks pärnapuud, üks praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese, teine Arnold Rüütli poolt.
"Igaüks peaks oma elu jooksul istutama puu, tegema lapsi, panema puu alla pingi - ja siis lapsele pingil istudes raamatut ette lugema," - selle mõttetera teatavaks teinud, kutsus Helle endale abilised ja koos tõmmati kate kohalike meeste, eesotsas Indrek Aavikuga meisterdatud 4-meetriselt puidust pingilt. Inspiratsioonist sel pingil istudes, mille asukoht jääb ühtpidi kahe pärna ja teistpidi muuseumi ja laululava vahele, puudu küll ei tohiks tulla, seda enam, et pink on eelkõige austusavaldus 16-le Abrukalt pärit sulesepale. Mõttejõudu - olgu siis kirjutamiseks või laulude loomiseks, unelemiseks või keerduläinud mõtete lahti harutamiseks - läheb ju meil kõigil mõnikord vaja. Ja kui muud põhjust polegi, siis see ilus tammine pink kahe puu vahel, mõnus Abruka aura ümberringi, võiks juba olla piisav põhjus saarele tulemiseks ja siin olemise nautimiseks.
Sünnipäevakülalised siirdusid järgmiseks vaatama slaidiprogrammi, millesse mahtusid raamatukogu viimase 5 aasta eredamate ettevõtmiste fotojäädvustused. Iga pildi kohta rääkis Helle ka loo ja nii said kohaletulnud näiteks teada, et seentega saab lõnga värvida ja isemeisterdatud kaminaroosid panevad põlema ka veidi niiskeks läinud küttepuud.
Põnevaid ettevõtmisi lisaks meisterdamistraditsioonile on raamatukogul veelgi. Üks läbiv teema, võiks öelda, lausa missioon, on olnud Abruka pärimuskultuuri ja rahvakalendri tähtpäevade tutvustamine. Kui laulvat kivi ja teisi põnevaid tutvumist väärt paiku on näinud 600 väliskülalist, siis abrukalastel napib seni veel huvi (või aega), et retk nendesse paikadesse, mis lugudega seotud, ette võtta. Ometi võiks ju iga inimene oma kodukandiga seonduvaid lugusid põhjalikumalt tunda, arvas Helle.
Raamatukogu aastapäeva puhul oli Helle välja noppinud need "kõige-kõigemad" abrukalased ja neile kingitusedki varunud. Nii sai uue raamatu omanikuks näiteks kõige aktiivsem laenutaja Ants Epro, vanim lugija (nagu abrukalased ise ütlevad), ja raamatukoguga üheealine Vilma Vaikla sai kingiks "101 ravimtaime südame tervise heaks" - et tal ikka lugemiseks jõudu jaguks. Tänukingitusi raamatute, Külliki Järvila graafiliste piltide ja nahast kaelaehete näol jagus veel paljudele. Raamatukogu omakorda sai täiendust mitme uue teatmeteose ja televiisori näol, et raamatukogu külastajad saaksid ka interaktiivsel teel oma silmaringi laiendada.
Enne veel, kui sünnipäev kringli ja kohviga jätkus, tänas Helle Keskülat ka raamatukogu töös ja tegevuses hoidmise eest kohalik ja samas rahvusvaheliselt tuntud kirjamees Ülo Tuulik. Tema sõnadega "Kuni meie saarel tegutseb raamatukogu, kestab elu siin edasi. Ja tegelikult on ju meil siin kõik hästi!" tuleb igati nõustuda.
Soovime Abruka raamatukogule pikka püsimist ja aina uusi lugejaid!
