Ahti Bleive: Veelkord Põlva linna ja valla ühinemisest
Tol korral linnapea põhimõttelise vastuseisu tõttu Mammaste kooli ehitamisele. Siinkohal oleks õige koht meenutada seda, et kooli juurdeehituse otsus on ise juba üle seitsme aasta vana ja otsust ei tehtud linna eest saladuses. Valla ja linna hariduskomisjonid olid korduvalt omavahel kohtunud ja teemat positiivses võtmes arutanud.
Praegu oleme jõudnud ühinemise protsessiga kaugemale, kui kunagi varem. Küsimus on, et kas me oleme midagi õppinud sellest eelmisest läbikukkumisest ühinemisel? Kas meil on visioon, et näha kaugemale kui järgmised kaks, kolm või neli aastat? Või vaatame me ainult hetkeseisu ja keegi arvutab kusagil sügisestel valimistel saadavaid hääli? Praegu on ühinemise vastased tegemas kõike, et seada kahtluse alla ühinemise otstarbekus. „Vallaga ühinedes tekib toimetulekuga tõsiseid probleeme" - see on loosung, mida enamalt jaolt kasutatakse. Kuidas saab olla tõene väide, et ühendades kaks iseseisvalt hakkama saavat omavalitsust, tekib omavalitsus, kellel saab olema tõsiseid raskusi majanduslikult hakkama saamisega? Tõsi see on, et vallal suureneb laenukoormus seoses Mammaste kooli ehitamisega. Samas on tegemist investeeringuga lastesse ja seega meie tulevikku. Laen võetakse pikaajalisena ja soodsa intressiga. Arvestades inflatsiooni võib öelda, et laenu võtmine sellistel tingimustel on igati mõistlik. Ka vallal iseseisvana ei teki selle tagasimaksmisel suuremaid probleeme. 2014. aastal makstakse kooli jaoks võetavat laenu tagasi ca 130 000 eurot ja pärast seda iga aastaselt vähenevas trendis kuni aastani 2029.
Teiseks ühinemise vastaste lemmikteemaks on sotsiaaltoetuste ühtlustamise ja sellega kaasnevate kulude teema. Linnapealt ei ole siiani saanud vastust kirjalikult saadetud küsimusele - millise metoodika alusel väidetakse et lisakulu sotsiaaltoetuste ühtlustamisel on 60 000 või siis 100 000 eurot aastas? Linna ja valla ametnikud püüdsid küll hiljuti koos selgusele jõuda, kuid edutult. Tegelikult on nii, et ei ole võimalik võrrelda võrreldamatut. Toetuseid jagatakse ja teenuseid osutatakse mõlemas omavalitsuses väga erinevatel alustel.
Küsimusi tekitab isegi see, millist toetust sotsiaaltoetuseks nimetada ja millist mitte. Ühinemise korral on nii või teisiti vaja toetamise alused üle vaadata ja otsustada, kuidas edasi. Olen arvamusel, et omavalitsuste ühinemist ei saa vaadata ainult rahast lähtuvalt. Loomulikult on majanduslik seis oluline, kuid pole ju olemas kahte täpselt ühesuguse eelarve ja laenukoormusega omavalitsust.
Igal juhul on üks pool pisut paremas ja teine halvemas seisus. Ei saa kuidagi välistada, et ühinemata jäädes on nelja või kaheksa aasta pärast hoopiski linna majanduslik seis selline, et vald arvab heaks mitte ühineda. Kas jäämegi nii ootama tuleviku „helgeid" aegu?
Vallavolikogu on oma otsuse teinud. Kolmapäeval, 20. veebruaril toimunud Põlva linnavolikogu ja vallavolikogu istungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Mõlemad volikogud said kokku, et ühiselt läbi arutada ühinemisleping ja lepingusse tehtud parandusettepanekud. Parandusettepanekuid laekus kokku viielt kodanikult ja Põlva linnavalitsuselt. Tänaks siinkohal kõiki, kes võtsid vaevaks lepingu mustand läbi lugeda ja oma ettepanekud esitada.
Ühinemislepingu arutelu oli konstruktiivne ja lepingu osas suuri erimeelsusi ei tekkinud. Pisut pikemalt arutleti vaid ettepaneku üle, mille sisuks oli see, et kogu ühinemistoetus võiks saada kasutatud uue ühinenud omavalituse haldushoone rekonstrueerimiseks. Lõppkokkuvõttes otsustati jätta siiski riigi poolse ühinemistoetuse kasutamise üle otsustamine uuele volikogule. Kui ühinemine saab toimuma, siis saab uus volikogu otsustada millisele lepingu lisas loetletud investeeringule ühinemistoetus suunata. Kui arvestada hetkel riigikogus menetluses olevat seadusemuudatust, siis peaks linna ja valla ühinemistoetuseks kujunema ligikaudu 500 000 eurot.
Mitmed esitatud parandusettepanekud viidi ka lepingusse sisse ja lõppkokkuvõttes jõuti sellise variandini, mille sai kinnitamisele panna.
Põlva vallavolikogu võttiski ühisarutelule järgneval erakorralisel istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati Põlva linna ja valla ühinemisleping, ning teise otsusega taotletakse valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks. Otsustamisel oli vallavolikogu suhteliselt üksmeelne. Vastuvõtmise poolt oli 13 volikogu liiget, puudus üks volikogu liige ja üks volikogu liige ei hääletanud. Et linna-valla ühinemine tõesti toimuma saaks, peab ka Põlva linnavolikogu ühinemislepingu kinnitama. Teadaolevalt otsustab Põlva linnavolikogu ühinemislepingu kinnitamise ja ühinemise üle 27. veebruari erakorralisel istungil.
Loodan, et linnavolikogu teeb positiivse otsuse ja kahest Põlvast saab üks Põlva. Kindlasti võib väita, et mõlemad omavalitsused saaksid iseseisvalt hakkama ka edaspidi. On ju Eesti mõistes tegemist üle keskmise suuruse omavalitsustega. Samas on selge, et eraldiseisvalt jätkates jääb üles päris mitmeid probleemseid valdkondi, kus ka parima tahtmise juures ei ole võimalik saavutada sellist tulemust, mis mõlemat omavalitsust ja kodanikke rahuldaks. Samuti ei ole eraldiseisvalt jätkates välistatud ka edaspidi teatud investeeringute ja tegevuste dubleerimised, mis sisuliselt võivad tähendada raha raiskamist. Koos jätkates oleks võimalik kõiki neid probleeme vältida ja lõppkokkuvõttes parandada kodanikele osutatavate teenuste kvaliteeti.
