Ajaloonurk: Mahtra sõja mälestuseks

Juunikuu on Mahtra sõja kuu ja seepärast on kohane käesolevas valla lehes teha juttu sellest meie kandi ajaloo suursündmusest.

Avaldame pisut kohendatud ja lühendatud kujul Kaiu kandi murdekeelelisi Mahtra sõja mälestusi. Need on jutustanud 83aastane Liisu Tiimot Kaiu vallast, Salutaguse külast 1932. aastal noorele keeleuurijale Paula Palmeosele (1911-1990), kellest hiljem sai Tartu Ülikooli dotsent ja õppejõud. See tekst on ilmunud Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakirjas Eesti Keel 1932. a teises numbris.

Liisu Tiimot (sünd. 1850) on pärit Atla külast. Mahtra sõja ajal oli ta 8aastane tüdruk, kes juba üht-teist oskas tähele panna ja meelde jätta. Muidugi rääkis ta oma mälestustes ka sellest, mida hiljem kuulis ja meelde jättis.

Liisu Tiimot jutustas:

„Sis oli Mahtra sõda, kui ma veel oma kodu olin, kes teab ku vana ma olin ja nägin kui sit Kaiu poolt tuli suur salk ja teivad olid selgas. Ja sis tulid soldatid ja sis ülem lasti seal Mahtra mõesa juures maha ja sis soldatid läksid laijali. Se Mahtra sõda tehti selle pärast, et peremed tahtsid sest surest mõesa teost lahti soada, tahtsid rendi peale soada, siis toodi linnast soldatid ja lasti inimesi maha ja pärast sis pekseti neid, kes sõeas käisid ja soadeti ära ja mis nendega ette tehti. Eks noad soand ikka pinata ja peksa kül.

Saksad elasid nii suurest ja uhkest, vaesed talupoead olid nende käe nõu nagu kärpsed. Olla peksetud seal Mahtra mõesa õues, oli pink old ja oli peksetud ni et liha tükkid olla lennand, kis tiab mittu sada oppi nad said.

Pärast sis tuli rendi aeg, aga es se tegu oli ermus suur teha. Ei jõund änam selle vasta, kaks inimest pane talust välla, teomees obusega ja tüdruk oma leevakotiga läbi oasta mõesas tööl ja obuse toit oli omalt poolt ja omal oli leib ja sis tütarlapsed ja vana ema pidid kodu töid tegema. Össe pidid sis rehed peksetama ja kõik ja kui sa mõesas tööl olid ja esimese kella ajaks tükki valmis ei soand, sis mõesa tallis oli pink ja antti peksa. Mõesas käisime sõnnikud vedamas ja peale tõstmes. Tütarlapsed käisid veel linu ropsimas ja agu tegemas ja kõik. Nelikümmend naela oli villu kehrata ja sis sa pidid nad käsitsi kroasidega ära kroasima. Ma isi tean koa kui antti nihukese lattiga mõedeti ohra tük kätte, ka õhtaks pidi maha soama, Nii suur olli, et ei soand süija koa ühti ja nõrgestus tuli peale.

Kui Mahtra sõda oli, sis naesterahvad käisid koa vattamas, et mõis pandi põlema. Minu mees old pisike pois Mahtra sõja aeg, et pugend sis sõja eest kerstu peitu.

Aga peale seda tuli rendi aeg...."