Ajamaja: omapärase nimega pere-ettevõte ürgse looduse keskel
Cerly ja Meelis Saare puhkemaja, põneva nimega Ajamaja, asub Paunküla järve vahetus läheduses – ühele poole jääb kaunis veekogu oma maaliliste saarekestega, teisale põlised metsad ja rabad. Külalisi oodatakse igal aastaajal, sest loodus on alati mitmekesine ja põnev, samuti on igaks aastaajaks oma tegevused ja ettevõtmised.
Ajamajja võib tulla sõprade, pere, töökoha või vabatahtliku organisatsiooniga. Puhkemaja on mõnus ja mugav ning võimaldab igapäevarutiinist kenasti välja astuda. Kohti on Ajamajas ametlikult kümme, ent kerge vaevaga saab vajadusel mõned juurde tekitada. Majas on ürgse olemisega palkseinad ja kaasaegne köögi- ning santehnika, kui aga toit valmis, ootavad sööjaid vanaaegse moega savinõud.
Lisaks metsa-, järve- ja matkamõnudele rõõmustab külalisi ka saun. Väiksemate külaliste rõõmuks on olemas avar mänguväljak ning ilma eest pakku pugemiseks suur varjualune.
Miks just Ajamaja?
Cerly Saare sõnul on väga mõtlemapanev, kuidas inimesed alatihti räägivad ajanappusest: “Autod ja arvutid on läinud kiiremaks. Kusagilt peaks hakkama aega üle jääma. Tegelikult on vastupidi – kõik on kogu aeg ajapuuduses.Kuid saab ka teisiti, kella vaatamata ja kella järgi plaanimata.” Ajamaja on inspireeritud ajast, et oleks aega endale tähtsate inimestega koos olemiseks.
Perekond Saared on loonud mitte üksnes mõnusa matkakohtade ja -radade kompleksi Harjumaa ja Järvamaa piirialadele, vaid ka omaette mõttemaailma ja -ruumi. Harjumaa poolne osa ehk Ajamaja asub Paunküla veehoidla vahetus läheduses, Rabav Matkakodu (kompleks, kus kohti 30-le inimesele) aga sealt kümmekond kilomeetrit eemal, teisel pool maakonnapiiri, keset ürgseid metsi, Vargamäe taga üle raba. Parim koosveedetud aeg, olgu see siis mõni tööalane nõupidamine, koolitus või seminar või lihtsalt sõpradega koos olemine, võiks kätkeda looduses olemist. Näiteks kanuumatkad Jägala jõel või orienteerumine Paunküla veehoidla väikeste saarte vahel. Meelise sõnul on Paunküla veehoidla justkui Põhja-Eesti Pühajärv: kaunis ja maaliline, ent palju privaatsem.
Kellel aga lihtsast matkamisest väheks jääb ning soovib midagi ka oma kätega meisterdada, siis õpetab Meelis Saar külalistele räätsade tegemist. Kuna puhkemajasid ümbritsevad sood, rabad ja metsad, siis saab suvel märjemale ja niiskemale alale minna räätsadel. Räätsad on abiks ka lumerohketel talvedel, sest rääts aitab kenasti lume peal püsida.
“Kui esimesed räätsad valmis ja matkalt tagasi tuldud, ütlevad paljud, et järgmisel korral ma tean, kuidas ma endale järgmised räätsad teen,” jutustab Meelis.
Dialoog looduses – mõttematkad
Cerly Saar rõhutab, et matkamist pole vaja pidada ilmtingimata sportlikuks ajaveetmiseks.
“Olulisem kui tempo ja läbitud kilomeetrid on võimalus dialoogiks looduse ja oma kaaslastega,” märgib ta.
“Me nimetame neid käimisi mõttematkadeks. tänapäevane tempo on sageli selline, et õigeks dialoogiks pole aega. Meil siin aga on aega.” Täiesti põhimõttelise otsusena puudub Cerly Saare ruumides nähtav kell – pole vaja, et masin plaaniks aega.
Küllap nüüd ohkab nii mõnigi lugeja, et nii saab elada vaid ilma suuremate ambitsioonideta inimene, ent siingi on Cerly eeskujuks. Õppimist ja õpetamist jagub talle väga mitmesse teemasse. On see siis laste kasvatamise õppimine ja ka teistele lastevanematele kursuste korraldamine. “Lapse arengu võti”, mida koos Ülo Vooglaiuga korraldati, annab veel tänagi kindlasti mõtteainet osalenud noortele lapsevanematele.
Leivaküpsetamiskursusel käinud pereema küpsetab ja pakub oma matkalistele sooja leiba, ent korraldab ka ise leivateo-õpitubasid. Lapsi on Cerlyl ja Meelisel kolm ning kui tuleb jutuks, kas Kose vald on lastesõbralik, kiidavad mõlemad vanemad Ardu lasteaia mõnusat olemist ja sõbralikku lasteaiaperet.
