Riigikogu saadikute valimine oli üleriigiline suursündmus. 22. aprillil 1926 saatis Tartumaa Ringkonna komitee vallavalitsustele ringkirja, kus oli muu seas kirjas: „Eelolevate Riigikogu valimiste heaks kordaminekuks, seadusevastaste eksimuste ja korrarikkumiste ärahoidmiseks tuleb valimiskomisjonide liikmetele valimiste seadusega väga täpselt tutvuda. Tuleb hoiduda väärandmete sissekandmise eest, nagu seda eelmistel valimistel paljudes protokollides ette tuli. Eriti tuleb jälgida, et esimesel kahel valimiste päeval, kui sedelite vastuvõtmine on lõpetatud, tuleb valimiskastide avaused kinni pitseerida ja ruum, kus valimised toimusid, pannakse kuni järgmise päevani pitseriga kinni.“

Eesti Vabariigi Riigikogu kantselei Haaslava vallavalitsusele: „29. aprillil 1926 saadeti Teile raudteega Tartu ühes pakis 1081 III Riigikogu valimissedelit ja kaheksa jaoskonna komisjoni protokolli planki (neli planki igale valimiskomisjonile). Pakk antakse raudteejamast välja Teie poolt väljaantud volituse ettenäitajale. Palun viibimata kinnitada Riigikogu valimiste peakomiteele saadetise kättesaamist.“

Vallavalitsuse volitus antud Haaslava vallavanem Eduard Pallale, saadetise kättesaamisest teatatud Riigikogu valimiste peakomiteele 2. mail 1926.

Valimisteks moodustati Haaslava valda kaks valimisjaoskonda – esimene vallamajas Kurepalus ja teine Sepa talus Unikülas.

Loeme jaoskonna komisjoni protokollidest: „Riigikogu valimissedelite vastuvõtmist toimetati 15., 16. ja 17. mail 1926. Kõigil kolmel valimispäeval algas häälte vastuvõtmine hommikul kell üheksa. Jaoskonna kommisjoni laual seisis üks kinnine kast, kuhu valmissedelid lasti. Enne valimissedelite vastuvõtmist vaatas kommisjoni esimees järele, et valimiskast terve ja tühi ning ühe avausega oli ja pani kasti pitseriga kinni. Selleks, et valija võiks tunnistajate juuresolekuta oma sedeli ümbrikusse panna oli Haaslava vallamajas valimisruumist uksega eraldatud kõrvaltuba ja Unikülas Sepa talus valimisruumis kardinaga eraldatud üksik nurk.

I (Kurepalu) valimisjaoskonna esimees Johannes Link, liikmed Karl Undrits, Jaan Hango, sekretär Eduard Palla tõendavad – jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas on 720 kodanikku, neist 330 meeste – ja 390 naisterahvast.

Üldse võttis valimistest osa 601 kodanikku, neist 289 meeste- ja 312 naisterahvast. Peale hääletamise lõppenuks kuulutamist võeti valimiskastist välja 601 sedelit. Neist tunnistati maksvaks 599 sedelit. Kaks sedelit olid rikutud.

II (Uniküla) valimisjaoskonna esimees Juhan Lust, liikmed Märt Laane, Jaan Kriisberg, sekretär Karl Voltri tõendavad - jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas on 361 kodanikku, neist 169 meeste – ja 192 naisterahvast.

Üldse võttis valimistest osa 305 kodanikku, neist 148 meeste- ja 157 naisterahvast.

Kõik 305 valimissedelit tunnistati maksvaks. Valimiste ajal Haaslava vallas mingeid intsidente ega korrarikkumisi ei toimunud.“

Kokku anti Haaslaval hääli: Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 462; Põllumeeste Kogud 218; Eesti Rahvaerakond 94; Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus 87; Kristlik Rahvaerakond 13; Tööerakond 9; Eesti Tööliste Partei (kommunistid) 8, Üleriiklise Majaomanikkude Seltside Liit ja Teiste Eraomanduste Pooldajad 5; Töörahva Liit 3; Eesti Üürnikkude Liit 2; Rahvuslik Vabameelne Erakond 1 ja Saksa Balti Erakond 1. Ühtegi poolthäält ei saanud meie vallas Vene Rahva Ühenduse kandidaadid.

Haaslaval käis Riigikogu valimas 83,9% valimisnimekirjadesse kantud kodanikest, milline tulemus on läbi aegade meie valla kõige suurim valimiste osalusprotsent. Riigis oli valimistel osalemisprotsent 73,3%. Üleriigiliselt jagunesid 100 rah-vaesindaja kohad Riigikogus: Eesti Sotsia-listlik Tööliste Partei 24; Põllumeeste Ko-gud 23; Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus 14; Tööera-kond 12; Eesti Rahvaerakond 8; Kristlik Rahvaerakond 6; Eesti Tööliste Partei 6; Vene Rahva Ühendus 3; Balti Saksa Era-kond 2; Majaomanikkude Seltside Liit 2 kohta.

Teiste seas valiti Riigikogu saadikuks Tartu linna ja maakonnas Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei nimekirjas number viie all kandideerinud Tuigo algkooli juhataja Aksel Rüütli. Rahvaesindajaks saamine ei käinud kergelt. Ajaleht „Postimees“ kirjutas 14. mail 1926:
„Haaslava Igevere algkooli juhataja (Aksel Rüütli nimi oli jäetud välja kirjutamata) on nähtavasti lootuses parema leiva peale saada, löönud käega oma senise teenistuse peale ja sõidab nüüd ringi sotsialistlikke kõnekoosolekuid pidades. Tartu maakonna koolivalitsuse juhataja, kes ka sotsialist on, ei näe seda aga pahaks panevat, et koolijuhataja tervete nädalate kaupa viibib kihutusreisil. Kui ka teised õpetajad teeksid samuti, võiks õpilased karja lasta, see aitaks kindlustada nende sissetulekuid ja asi oleks igapidi selge.“

Poliitiliste vastaste tellitud lehelugu ei mõjutanud aga eriti Haaslava valijate eelistusi.

Aksel Herman Rüütli sündis 16. juulil 1893 Tartumaal Vastse-Kuuste vallas Oleski talus. Õppis Lootvina algkoolis, Sarakuste algkoolis, Vana-Kuuste ministeeriumikoolis ja 1910- 1915 Tartu Õpetajate Seminaris, kus omandas algkooliõpetaja kutse.

Rüütli töötas 1915-1916 Sillaotsa algkooli juhatajana. Mobiliseeriti oktoobris 1916 tsaariväkke. Saadeti jaanuaris 1917 Igumenski jalaväepolguga Dvinski all rindele. Hiljem Tartu tagavarapataljonis kantselei kirjutaja. Vabanes sõjaväest jaanuaris 1918, töötas Põhja-Liivimaa Põllumeeste Seltsi toitlustuskomitee ametnikuna.

Aksel Rüütli oli 1918-1922 Sillaotsa algkooli juhataja, 1922-1942 ja 1944-1951 Tuigo algkooli juhataja. Alates 1951. aastast oli Rüütli Võnnu Keskkooli direktor ja hiljem õpetaja.

23. mail 1931 abiellus Aksel Rüütli Olga Kuressoniga. Neil oli kokku viis last: tütred Ilme, Maret, Tiiu ja Aino ning poeg Olev. Erinevatel aegadel oli Aksel Rüütli „Vanemuise“ muusikaosakonna liige, Võnnu Õpetajate Seltsi juhatuse liige, Tartumaa Õpetajate Liidu juhatuse liige, Haaslava karskusseltsi „Priius“ juhatuse liige, Haaslava Töölisühingu asutaja, Haaslava Meestelaulu Ühingu juhatuse liige, Haaslava haridusseltsi „Koit“ abiesimees, Tuigo algkooli Noorte Kotkaste rühma juht, Eesti Looduskaitse Seltsi usaldusmees ja Eesti Kirjanduse Seltsi usaldusmees.

Aastatel 1921-1939 viibis Rüütli mitu korda õppereisidel Soomes, Rootsis, Lätis, Ungaris, Austrias, Itaalias ja Poolas. 1921 osales I Eesti-Soome koolikongressil, 1928 Budapestis soome-ugri kultuurikongressil ja 1937 Eesti-Soome õpetajate päevadel. Poliitilist tegevust alustas Rüütli 1918. aastal, kui ühines Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga. Samal aastal asutas Haaslavale ESDTP osakonna ja oli selle juhatuse liige 1934. aastani, kui kõik poliitilised ühendused Eestis keelustati. 1919-1934 oli ta Haaslava vallavolikogu liige, 1924-1934 Tartu Maavalitsuse maavolikogu liige. Poliitilise meelsuse tõttu viibis Saksa okupatsiooni ajal 1942-1943 Tartu koonduslaagris ja Tallinna keskvanglas. 1945-1951 oli Haaslava Töörahva Saadikute Nõukogu liige.

Rüütli suureks hobiks oli koorilaul. 1917. aasta sügisel asutas ta Tartu tagavarapataljonis meeskoori ja oli selle juhataja. Erinevatel aegadel juhendas ta Haaslava Töölisühingu, Haaslava Meestelaulu Ühingu, Haaslava haridusseltsi „Koit“, Haaslava karskusseltsi „Priius“, Haaslava Perenaiste Seltsi, ÜENÜ Haaslava osakonna, Haaslava rahvamaja ja Võnnu laulukoore. Peale selle juhendas ta kõikides koolides, kus ametis oli, õpilaskoore. 1928, 1933 ja 1938 käis Haaslava meeskooriga ja 1947 Tuigo lastekooriga Tallinnas üldlaulupeol.

Aksel Rüütli suri 22. veebruaril 1976 Jõgeval ja on maetud Võnnu kalmistule.

Olgu öeldud, et Riigikogu saadiku amet ei sobi mitte igale inimesele. Viis kuud pärast valimisi, 15. oktoobril 1926 loobus Aksel Rüütli saadikukohast ja jätkas Tuigo koolijuhi ametis.