Aktiivne Tõrvandi noormees rajas õppimise kõrvalt filmistuudio ja korraldab vahupidu

Tõrvandi alevikus on kasvanud viimase kahe kümnendiga üles terve põlvkond noori, nende seas üks nüüdseks siinkandis tuntumaid ja tublimaid, Mikk Otsar (18 a). Ta ei ole mitte ainult hääletatud aasta nooreks, vaid 11. klassis õppimise kõrvalt rajanud oma filmistuudio ja saanud siinse vahupeo peakorraldajaks, kus tänu temale pidutses ja jättis suvega hüvasti tervelt pooltuhat Tartumaa noort.Ometigi peab ta ise ennast üheks tavaliseks poisiks, kes on vaikses Tõrvandis üles kasvanud.

Maaelust lähemalt

"Ma ei ole linnainimene," räägib Mikk. "Aga mulle meeldib, et siin on vaikne ja rahulik. Kunagi, kui siin väike olin, olid tänavad täiesti tühjad ja vaiksed." Ainuüksi viimase 10 aastaga on siinne elanikkond kahekordistunud. Ülenurme vald on viimase rahvaloenduse järgi Eesti üks kõige kiiremini kasvanuid piirkondi (enam kui 7000 elanikuga). Nii maju kui ridaelamuid ehitatakse senimaani. "Pommiauk see küll ei ole. Nuga siin ei saa, ja maha ka ei lööda," räägib Mikk. "Turvaline on siin olla, eriti kui oled oma." Ja nii nagu Mikule, nõnda ka paljudele teistele noortele meeldib lisaks rahulikule elule see, et saab olla Tartu linnale ligi.

Kui Mikk räägib, siis samal ajal ta mõtleb. Ta ei rutta vastama, aga kui ta midagi ütleb, siis selle on ta endale selgeks mõelnud. Ta tunnistab, et paljud asjad on paigas just tänu vanematele. Ja nii ka teemad külaelust. Samal ajal, kui kohtume, paneb ta kokku nukrates toonides video Virumaa küladest, Sirgalast ja Viivikonnast, mis inspireeritud Nõukogude Liidu unelmatelinnast Pripyatist, mis tänaseni varjusurma jäetud. Et midagi sellist Tõrvandi, Ülenurme või mõne muu asulaga juhtuks, Mikk kindlasti ei soovi. Talle iseloomulikul viisil raputab ta pead ja selle asemel innustub, kui näeb uusi võimalusi, kuidas kohalikku elu edendada.

"Tornaadost" ja alkoholist

Kui jalutame mööda õhtust Ringteed, siis näitab ta mulle metsatukka. "Seal sai kunagi laagrit korraldatud. Võtsime sõbraga nuudlid kaasa, aga tuli tuul, läks külmaks ja tulime koju ära." Teise koha peal olla ta jällegi turninud katuse otsas ja seal kukkus sõber alla.

Aastatega on ettevõtmised läinud asisemaks ja nüüd juhib kõigele lisaks Mikk ka noorkotkaste rühma, mille nimeks Tornaado. Nimekirjas on neid 34, aktiivseid liikmeid 15. "Kunagi, kui meile kolmandasse klassi rääkima tuldi, siis kõik läksime kohale ja saime liikmeks. Nüüdseks Oliveriga oleme jäänud ja meie eesmärgiks on valmistada poisse ette iseseisvaks eluks."

Õppides oma lemmikaineid, loodusõpetust ja bioloogiat, on Mikk teinud siinsele kogukonnale üsnagi vajaliku uurimustöö Ülenurme koolinoorte alkoholitarbimisest. "See on üsna suur, üle Eesti keskmise."
Miks? "Ma ise ka ei tea," kehitab Mikk õlgu ja on aus. "See on tavaline, et alkoholi pruugitakse. Näiteks sünnipäevadel."

"Aga selleks, et inimesest asja saaks, on vaja, et tal tekiksid kohustused," arvab Mikk. "Ma ei tea, mis minust oleks saanud, kui ma ei oleks liitunud noorkotkastega."

Mis saab edasi?

"Ma ei tea veel, mida ma pärast kooli teen," ütleb ta, ja jätab oma elu lahtiseks. "Eelmine aasta olin kindel, et kaitsekolledžisse, aga nüüd ma mõtlen tõsiselt järele." Aru on peetud nii vanemate kui karjäärinõustajaga, ühe võimalusena kaalub ta ka välismaal õppimist.

Aga pere on ta valmis Tõrvandisse looma ja naise, kui vaja ning õige tundub, ka Hiinast leidma. Igal juhul ta soovib, et elu läheks edasi ja nii mitte ainult oma, vaid ka oma inimeste, oma kogukonna, ka Tõrvandi elus.