Alaealiste ihalus narkootikumide järele kõneleb košmaarsest tulevikust

 (80)
Alaealiste ihalus narkootikumide järele kõneleb košmaarsest tulevikust
KanepFoto: Ilmar Saabas

Narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhtivuurija Margo Kivilo nendib fakti, et Jüri sattumine teravama tähelepanu alla toimus umbes aasta tagasi. Selle aja sees on toimetatud Tallinna ja Jüri inimestest koosnev jõuk kohtupinki ja kohus on oma otsuse teinud.

1. septembril 2015 tunnistas kohus süüdi narkootiliste ainete omamises, valdamises ja edasiandmises ühes jõugus tegutsenud neli meest: Reiko Keltjärve, KarlErik Kalle, Rainer Kula ja Anton Koltsovi. Laskumata detailidesse, on need mehed aidanud omakasu eesmärgil kaasa mitme tuhande alaealise jõudmise narkootiliste ainete tarvitamiseni. Ja seda mitte ainult Jüris või terves Rae vallas, süüditunnistatute tegevusmaastik oli palju laiem.

Narkootikumid on levimas vähkkasvajana sügavale ühiskonda, kasvatades oma siirdeid valimatult igas vastuvõtlikus rakukeses. Kõik me teame, et kõige vastuvõtlikumad rakukesed ühiskonnas on noored, kes oma katsetamiste ja naudingute saamise ihaluses neelavad narkot sama kergelt kui kala ampsab landist.

Narkomaailmas käib armutu võitlus mõjuvõimu pärast

Psühhotroopsete ainete järele kätt sirutavad noored kuulevad üha enam jutte kanepi legaliseerimisest Eestis. Legaliseerimise eest, millega kaasneb tarbimise vabadus, seisavad peamiselt noored ise, sõnajulged kunstnikud või liberaalsed teisitimõtlejad mis tahes elualalt. Kirjanik Kaur Kenderi jaoks on see saanud just kui elu sihiks.

Ja kui juba kirjanik räägib, et kanep on väga cool ja müük tuleb legaliseerida, kuidas saab siis see paha olla? Paratamatult keerleb selline mõte nende inimeste peas, kes on mõjutatavas eas, ehk siis noortel.

Elu näitab, et kanepi legaliseerimise vastastel lähebki järjest raskemaks oma seisukohtadega mõjutatavaid ühiskonnaliikmeid veenda, sest noored usuvad rohkem ägedaid tegelasi ja kuulavad suurema huviga omaealiste juttu või kogemusi. Mida rohkem positiivse kogemusega katsetajaid, seda suurema hooga lumepall tarbimise suunas veerema hakkab. Kogu selle loo juures saavad aga narkoteemade suhtes liberaalsed iga päevaga boonuspunkte juurde.

Huvi tekitab kättesaamatus

Veelgi enam lisab huvi narkootikumide vastu ostmise protsess ise. Kui ostmise osas kipub üldjuhul kehtima reegel, et mida osavam on müügimees, seda tõenäolisemalt ostu-müügitehing toimub, siis igasuguste mittelegaalsete kaupade müümisel ei pea üldse olema osav müügimees. Keelatud või kättesaamatud asjad müüvad end ise. Ainsaks kriteeriumiks on vaid see, et kaup vastab ootustele. Ei loe mingid pakendid ega see, kuidas kaup on eksponeeritud või kui viisaka naeratusega seda müüakse. Kättesaamatu tekitab defi tsiidi, mille olemasolu suudab kasvatada nõudlust veelgi enam.

Võib arvata, et hõlma alt müümise süsteem töötab automaatselt ise selle nimel, et kõik kestaks. Rahateenimisest huvitatud diilerid lükkavad narkootikumide levikule vastutustundetult ja külma kõhuga vaid hoogu juurde. Kellel juba raha lõhn ninas on, neid ei huvita, kui õnnelik või õnnetu on see noor inimene hiljem ja mis saab ühiskonnast, kus elavad külg külje kõrval sõltlased.

Rääkimisel ja rääkimisel on vahe

Mida siis võtta ette olukorras, kus liberaalne suhtumine narkootikumidesse on muutumas popiks ja sillutab teed vohavale narkolevikule? Sellele küsimusele mina vastata ei oska, aga ma tean, et kooliõpetajate ja kodus vanemate peetavad loengud ei ole enam veenvad. Olukorda ei muuda narkovastased voldikud ega vist ka mõtlemapanevate tekstidega koduleheküljed. Noored teevad järeldusi pigem omaealiste kogemustest ja usaldavad eakaaslast kordi rohkem kui narkootikumidest õudusjutte rääkivaid vanemaid.

Aidakem teiste hulgas rohkem mõjule pääseda neid noori, kes esindavad konservatiivseid, ja aidakem neid teisi noori aru saada, et narkotarbijatena on nad haaratud suurde ja kellegi teise jaoks kasu taotlevasse ärisse ning milles eksisteerimine tähendab ennekõike olla ohver.

Enne kui nad „jah“ sõna ütlevad, peaksid noored teadma, et see aine on mingil hetkel olnud varjamiseks võib-olla kellegi aluspükstes või isegi pärasooles. Et selle müüb väga sageli kuuendas klassis õppimisest loobunud kutt, kelle maailmavalu põhineb usul, et õpetajad tegid talle liiga. Või keegi, kes leiab, et on täiesti okei jätkata aine müümist seitsmendale klassile, mis sest, et üks sellesama klassi õpilastest on üledoosi pärast elust lahkunud. Ise oli ju süüdi, et üle piiri läks! Kui tõeline saab üldse olla „pilvenauding“, kui selle aine on tootnud keegi orjastatud asiaat, keda ekspluateerib haisev olematu moraali ja ühesuunalise ajuga kurjategija, kes muu hulgas usub, et grupivägistamine on ok, kuna ta pole üksi.

Tegutsegem otsekohe, kel tegutsemiseks võimalusi on, sest iga tund toob väikses Eestis juurde uue katsetaja ning iial ei tea, kunas jõuab kord inimeseni, kes on sulle tähtis.

Kuritegude avastamisel on suur roll kohalikel
Margo Kivilo Narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhtivuurija

Narkoäris nagu ka igas teises äris, on nõudlus kõige alus. Kui on nõudlus kauba järele, tekivad ka müüjad. Seepä- rast on oluline, et kodu, kool ja kohalik omavalitsus annaksid endast parima selliste probleemide ennetamiseks ning vajaduse korral märkamiseks. Fakt, et Jüris on viimase aasta jooksul peetud kinni mitmeid isikuid, kes narkootikume müüvad, näitab, et piirkonnas on piisavalt suur klientuur. Põhilised narkootikumid, mida tarvitatakse, on kanep ja amfetamiin. Kuritegude avastamisel on olnud suur roll just kohalikel inimestel, kelle teadlikkus narkootikumidest ja nendega seonduvast on oluliselt tõusnud ning kes järjest rohkem oskavad märgata kahtlast tegevust, millest teavitatakse ka politseid. Oleme Jüris lisaks müüjatele üritanud viimasel ajal pöörata suuremat tähelepanu ka klientidele, sest narkootikume ostes panevad ka nemad toime väärteo.