Muutunud olud

Äsja sai 10 aastat eelmisest hariduse ümberkorraldusest Valgas, selle aja jooksul on üle 700 õpilase vähemaks jäänud. See on üks koolitäis lapsi. Kuhu need õpilased siis kadusid? Kindlasti mängib olulist rolli negatiivne migratsioon. Seda näitajat on Valga linnal üksi pea võimatu muuta, sest riigi regionaalpoliitika suunab inimesed suurematesse keskustesse. Järgmiseks on gümnaasiumi osas õpiränne Valgas kolme aastaga peaaegu kolmekordistunud. Praegu õpib 56 gümnasisti väljaspool Valgat. Kui me vaatame praegust gümnaasiumiastme klassikomplektide täituvust, siis on see näiteks Valga Gümnaasiumi kümnendates klassides kokku ainult 47 õpilast, üheteistkümnendates klassides õpib 39 ja kaheteistkümnendates 45 õpilast.

Valga Vene Gümnaasiumis on 82 gümnasisti. Tegemist on gümnaasiumiastme alakomplekteerimisega. Umbes pooled väljaspool Valgat õppivad lapsed lähevad tõesti nö eliitkoolidesse, näiteks Nõo Reaalgümnaasiumi või Hugo Teffneri Gümnaasiumi, aga teine pool neist lähevad Valga Gümnaasiumiga samaväärsetesse koolidesse või isegi veel nõrgematesse. Kuidas õnnestuks õpilaste äravoolu vähendada ja antava hariduse kvaliteeti parandada? Selles on küsimus!

Hariduse arengukava on hetkel jõudnud nii kaugele, kus sõelale on jäänud kaks varianti - kas jätkata sama süsteemiga või luua klassikaline gümnaasium. Sellega, millist variant eelistada, tegelevad hetkel konsultatsioonifirma Advisio juhendamisel mitmed töörühmad. Moodustatud on erinevad töörühmad, kuhu kuuluvad kõikide Valga linna koolide juhtkondade liikmed, õpetajate esindajad, hoolekogude liikmed, õpilasomavalitsuste esindajad ning linna haridusjuhid ja volikogu esindajad. Töörühmade arutelud ongi loodud selleks, et välja tuua mõlema variandi puhul välja nii plussid kui miinused.

Korraldati ka rahvaküsitlus, et teada saada, mida inimesed arvavad. Otsus, milliseks muuta Valga haridusmaastik, kujundatakse loomulikult alles siis kui analüüs on tehtud. Klassikalise gümnaasiumi kasuks räägib see, et moodustuks uus kool, mille juht paneb kokku uue meeskonna - ehk tulevad sealt värskemad ideed ja mõtted, et eelpool mainitud probleeme lahendada ning tõsta Valgas gümnaasiumi hariduse taset. 
Samas vaadakem Valga haridusmaastikku üldiselt. Meil on valmimas uus kutsehariduskeskus 500-le õpilasele 100 ühiselamu kohaga ja rekonstrueeritakse Valga Gümnaasiumi hoonet. Kui Valgas loodaks ka klassikaline gümnaasium, mis seisaks eraldi põhikoolist, siis üheksanda klassi lõpus oleks tõsine mõtlemise koht nii lapsele kui lapsevanemale - mis edasi teha? Kas hea kutseharidus või gümnaasium ning pärast seda ülikool?

Erinevad võimalused

Klassikaline gümnaasium on planeeritud Vabaduse 13 majja. Aga mis saab teistest koolidest kui gümnaasium luuakse? Valga Põhikoolis ei muutuks midagi, Valga Gümnaasiumist liigub keskkooli aste Vabaduse 13 majja ja põhikooli aste jääb paigale. Variant, mis nägi ette Kungla tänava maja saamist üheks suureks Eesti põhikoole hõlmavaks mammutkooliks, on päevakorrast maha võetud ja oli vaid üks variant paljudest. Klassikaline gümnaasium looks kõikidele põhikoolide lõpetajatele võrdsed võimalused.

Valga Vene Gümnaasiumi 10 - 12 klass võiksid liituda klassikalise gümnaasiumiga, aga hetkel tundub sellele olevat veel vastuseis. Mõistlik oleks anda ülemineku aeg, mille jooksul saaksid inimesed mõttega harjuda. Kindlasti ei teha liitmist sunniviisiliselt. Aga kui vaadata uut õppekava, mis nõuab gümnaasiumilt kolme erinevat õppesuunda, siis kahjuks on Valga Vene Gümnaasiumil ühe klassikomplektiga väga raske kõike seda pakkuda. Kindlasti tuleks kasuks kui klassikalise gümnaasiumi koosseisus on venekeelsetele õpilastele omaette parallelklassid, milles oleks võimalik saada vähemalt kolme erinevat õppesuunda.

Valga Kaugõppe Gümnaasium on hetkel direktorita, mis on tekitanud mõningast poleemikat. Õppealajuhatajast direktori kohusetäitja saab väga hästi kooli juhtimisega hakkama ning kui me mõtleme tuleviku peale, siis antud koolil on eraldiseisva üksusena raske hakkama saada. Valga Kaugõppe Gümnaasium võiks tulevikus olla üks osa klassikalisest gümnaasiumist, mille asukoha üle käivad arutelud.
Palju on räägitud ka riigigümnaasiumi loomisest Valgas, 26. oktoobril käesoleval aastal sõlmiti Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis "Ühiste kavatsuste kokkulepe". Ühiste kavatsuste kokkuleppega alustatakse läbirääkimisi, mille tulemusena otsustatakse, kas Valga saab 2012. aastal riigigümnaasiumi.

Valga Gümnaasiumi rekonstrueerimine on tekitanud paljudes muremõtteid. Kas lapsed jõuavad järgmisel õppeaastal tagasi renoveeritud hoonesse? Tõesti, projektijärgset lahendust maja fassaadile ei olnud võimalik pakkuda, sest lammutustööde käigus selgus varinguoht. Töövõtja tellis uued fassaadijoonised, mille heakskiit tuli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt 7. septembril. Selle kuupäeva võib lugeda ka ehituse alguseks. Eelneva jutu põhjal võib mõista, et fassaaditöödes on mõningane mahajäämus, kuid töövõtja pakub uusi lahendusi ja on kindel, et jõuab lubatud tähtajaks ehitusega valmis. Kui me otsustame midagi Valga hariduses reorganiseerida, siis ei ole otstarbekas lapsi pillutada ühest majast teise, seega peame otsuse tegama enne ehitise valmimist.

Vajame diskussiooni

See kõik on esialgne visioon Valga hariduselu tulevikuvõimalustest. On täiesti arusaadav, et hariduskorraldus Valgas puudutab igaüht ning hea lahenduse saamiseks on meil vaja kõigi arvamust ja nüanssidesse laskuvat analüüsi. Kutsun kõiki üles avaldama arvamust hariduse parimaks korraldamiseks. Alles siis kui kõik on selgeks vaieldud, oskame vastu võtta lõpliku otsuse, kuidas edasi minna. Valga noored peavad saama parima hariduse, mida kaasaeg pakkuda suudab. Valga hariduse ümberkorralduste kava ongi just selle mõttega ellu kutsutud.