Algav kooliaasta uueneva koolimajaga
Ümberringi käib vilgas tegevus – keegi kratsib labi-daga värskelt asfaldilt kuivanud poritükke, keegi pürs-tib kõnniteeplaate liivast lagedaks… Tõstukist kinnita-takse peaukse kohale viimaseid katteplaate – sinna tuleb varsti kõrgete tähtedega kooli nimi ja suur-suur kell… Majas sees undavad akutrellid võidu tolmuime-jatega, kõikjal leidub ventilatsioonitorusid, redeleid, värviämbreid ning nende ümber ja nendega askelda-vaid tunkedes töötegijaid, lisaks ärevalt sekeldavat koolirahvast. Muusikakoolis olime just testinud uute klassiruumide helikindlust – koridorides mürtsus valjuhääldist muusika ja kõmisesid ehitushääled, aga kui klaveriklassi ukse kinni tõmbasime, jäi sees täiesti vaikseks…. Uskumatu! Aga küllap ununeb asja-osalistel endilgi üsna pea, kui „meelierutavalt“ kriipis näiteks keemiatunnis võrrandi tasakaalustamise aegu närvilõpmeid, kui keegi kõrvalruumis viiulilt kriginal elu esimesi ekslevaid noote otsiskles… Ent just sedasi veel mõni kuu tagasi oligi, sest muusikakool ja güm-naasiumiklassid asusid segiläbi ning kitsas ja eba-mugav oli kõigil. Koridoris kohatud muusikakooli direktor Ülle Andreson näis igatahes naerune ja lustlik – fakt on, et muusikakooli osa on kogu ehitusest prae-guseks kõige lõpetatum, selle kooli tingimused paranesid kardinaalselt ning vaieldamatult on meie muu-sikakool selle kõik ka auga välja teeninud.
Kogu suve on koolimaja olnud väga atraktiivne – isegi väljast vaadates. Sportlikust huvist jälgisin, kui palju kõikvõimalike firmade reklaamikirjadega masi-naid maja juures lühemat või pikemat aega askeldas – neid oli palju!
Koolimajas sees on vapustavalt palju muutunud, kõige rohkem ongi uudist muusikakoolil. Hoone maan-teepoolseimas osas asuvad nüüd elegantne kammer-saal ja kõik muusikakooli õppeklassid. Saati pole nagunii kõik veel valmis ja uue hoone avamispidu pee-takse alles aasta lõpus.
Kooli üks pahandavamaid kitsaskohti oli siiani söökla. Uus söögisaal on avar ja õhuküllane, köögi-tehnika kaasaegne ja seda on uskumatult palju! Toidu saavad õpilased nüüd endale oma käega külm- või kuumletist taldrikule laduda, eelsoojendatud taldrikud kerkivad letisügavusest nagu peenemates toidukohta-deski. Kasutatud nõud rändavad rullikutele asetatud kandikutega kõigepealt survepesu veejoa alla ja siis suurde nõudepesumasinasse. Kuskil lettide-kappide varjus paiknevad rasvapüüdurid ja täidavad oma keskkonnasõbralikke ülesandeid.
Söögisaalist avaneb siseõue eraldi uks, näiteks spordivõistluste aegu on siitkaudu mugav hoonesse einestama siseneda ja samas on ülejäänud kooli-hoone turvaliselt eraldatud. Kogu hoone ustesüsteem on põhjalikult läbi mõeldud ja seetõttu maja funktsio-naalsus ja hallatavus märgatavalt paranenud.
Siseõues on plaatimisel astmeline terrass, mida saab kasutada välikohvikuna, aga miks mitte ka kohalike laulupidude tarvis, näiteks.
Fantaasia hakkab lendama, kui poiste ja tütar-laste tööõpetuse tulevastes ruumides ringi seirata – mida kõike käsitööhuvilised siin tegema saavad hakata! Aga kuivõrd praegu on nendes ruumides üksnes ehitusjärgus tolmused seinad-põrandad, saavad õpilased kooliaasta esimestel kuudel käsi-töökoolitust Uhti Avatud Ateljees ja loomulikult on ka see õppuritele kadestamisväärne kogemus.
Koolimaja peaukse kõrval on veel üks eraldi sissekäik, üsna varsti saab sealt teisel korrusel asuvasse raamatukokku. Avar saal, kõrvalasuv audi-toorium, arvutikohad, eraldi hoidlad õpikutele ja tava-lugemisvarale – kuigi ka see kõik on veel ehitusjärgus, pääseb fantaasia siingi lahedasti lendama. Raamatu-kogu nagu ka kammersaal on rajatud arvestusega, et seda saavad kasutada ka kõik vallaelanikud. Juba see, kui koolihoone esimene etapp aasta lõpuks valmis saab, toob palju põnevust ja avastamisrõõmu. Planeeritud on veel II etapp, mis tooks Tõrvandist alg-kooliklassid siinsesse ühtsesse kompleksi, ja III etapp, mis looks vallarahvale ujumisvõimalused. Praegu on kaks ülejäänud etappi veel (raha)mägede taga, aga suur töö saab ikkagi juba tehtud. KOIT-programmist saadi koolimaja ehitamiseks enam kui 10 miljonit, kokku saab koolimaja uuendamisele detsembriks kulutatud umbkaudu veerandsada miljonit. Oluline ja kaalukas on, et kogu kütte- ja ventilatsioonisüsteem on uuendatud, paigaldatud automaatne tuletõrje-süsteem – ühesõnaga, tehtud on hästi palju neid töid, mis ehk esmapilgul kohe silma ei torkagi. „Kuidas ikka tänapäeval ehitatakse!“ on kooli direktoril põhjust meie vestluse jooksul korduvalt õhata. Ja loomulikult paista-vad kõige uue taustal n.ö vana kooliosa omaaegsed planeerimise ja sisedisaini uperpallid seda kontrastse-malt silma – näiteks kas või raskelt pruuni karva klassi-uksed (uues osas on klassiuksed heledad ja aknaga).
Maja saab suurepärane, ent kuidas on muude tulemustega? Paratamatult jõuame ka selle delikaatse teemani… Viimastel koolieelsetel nädalatel küttis ju kirgi ajakirjanduses avaldatud koolide pingerida ja Ülenurme jäi selles pingereas kahetsusväärselt kesk-misest tahapoole, olgu need pingeread nii subjektiiv-sed, kui need just ongi. „Sisemist reservi meil on ja äsjasel õppenõukogul sai ka tõdetud, et meie koolil on täiesti reaalne jõuda vähemalt esimese saja kooli hulka,“ on koolijuht optimistlikult resoluutne.
Seisame jahenevas augustiõhtus ja vaatame kollakates -beeý ikates- salatirohelistes toonides koolihoone poole. „Ah, nii hea on siin seista!“ rõõmus-tab direktorihärra ja tõdeb ka ise, et maja mõjub ju nüüd küll sedasi, et lapsed peaksid tundma: „Ei, ma ikka tõesti tahan siia kooli minna!“
Kooliaasta algusele eelneval ööl põlesid kooli-majas tuled veel kaua-kaua. Sööklaruumi tähise augustitaeva poole kumavate katuseakende all pesti ja pooniti põrandat, hommikul kogunesid pidulikud õpetajad-õpilased kolmele üksteisele järgnevale aktusele kooliaastat alustama ja häid soove ütlema.
Kena kooliaastat teile teie uuenevas majas, Ülenurme Gümnaasium ja Ülenurme Muusikakool! Rõõmsameelset ja tulemuslikku tegusust kogu kooli-perele ning sujuvat ja sõbralikku algust ka meie laste-aedade perele – seal pannakse ju idanema tulevaste koolilaste alustarkused! Siledat kooliteed kõigile!
PILDIL: Avaras värvirõõmsas fuajees tervitab tulijaid mitmetähenduslikult lustiline pannoo „Ikka üle nurme“. Esimesel koolipäeval palusime selle taustale poseerima vallavanem Aivar Aleksejevi, vallavolikogu esimehe Heiki Sarapuu, gümnaasiumi kauaaegse direktori Tarmo Kerstna, kooli avaaktusel viibinud Riigikogu esimehe Ene Ergma, gümnaasiumi direktori Olev Saluveeri ning direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal Maili Mesipuu. (Foto: Maire Henno)
