Amblas peeti kihelkonnapäevi

Ambla III Kihelkonnapäevad kohaliku haridusseltsi ettevõtmisel toimusid 3.–4. juulil Amblas.

Laupäeva, 3. juuli keskpäeval lausus kihelkonnapäevade avasõnad vallavanem Rait Pihlgas, kes andis lü­hiülevaate juba toimunud kihelkon­napäevadest ning lausus tervitussõnad Ambla Vallavalitsuse poolt.

Kihelkonnapäevade raames toimu­sid II Ambla olümpiamängud. Osavõtjaid oli 70 ringis ja igaüks sai valida endale meelepärase võistlu­se: mängida jalgpalli, joosta, hüpa­ta kaugust, võistelda kombineeritud teatevõistluses, kiikuda kõrgustesse kiikinguga jpm. Kiikingus tehti ka ki­helkonnapäevadel ajalugu: nimelt kor­das Eva-Liisa Valdmaa kehtivat Euroo­pa neidude rekordit aiste pikkusega 5,04 m. Lõõskava päikese all võistel­di pikk päev, iga võitja sai mälestuseks diplomi ja nn kihelkonna medali, mis sel aastal olid kivist ja väikese gravee­ringuga.

Kes võistelda ei soovinud, sai mõt­teid koguda Ambla koolimaja jaheda­mates ruumides, kus toimus semi­nar teemal „Kild e kihelkond, killapäev e kihelkonnapäev“. Seminari juhatas sisse vallavolikogu esimees Vello Teor: „Päevakorral on Eesti võimalik haldusterritoriaalne re­form ja üheks lahendusvariandiks on siinjuures välja pakutud ka nn kihel­kondlik põhimõte.“ Järgnesid ettekan­ded ja arutelu.

Tallinna Ülikooli prof Liivi Aarma kõneles kihelkondade, sh Ambla kihel­konna tekkimisest Eesti aladel; Ambla kihelkonna arengust läbi ristiusustami­se, katolitsismi ja protestantismi kuni tänase päevani välja. Ettekandja tut­vustas kihelkonna moodustamise eel­dusi ja tulemusi, samuti seda, kuidas ja milliseid funktsioone on kihelkond kandnud läbi ajaloo.

Teet Koitjärv rääkis oma ettekan­des Ambla kihelkonna arengust ja sel­le territooriumil moodustatud eri­nevatest (oma-)valitsusüksustest läbi aegade, puudutades põhjalikumalt perioodi Eesti iseseisvumisest 1918. aastal kuni tänase päevani välja. Ühtla­si proovis Teet Koitjärv visandada või­malikke eeldusi edasisteks arenguteks piirkonnas.

Vallo Reimaa tõi diskussiooni inim­liku mõõtme. Kellele ja mille jaoks on ühte kohalikku omavalitsust vaja? Kas seda on vaja riigile või kohalikule ela­nikule?

Ettekannetele järgnes üsna pinge­line arutelu prof Ülo Vooglaiu juhti­misel. „Miks on tänane omavalitsus nii halvas seisus?“, küsis Ülo Vooglaid. Omavalitsus toetub kolmele põhi­mõttele – ülesanded, vastutus, va­hendid. Tänaseks ei ole ühtegi neist selgelt määratletud. Elavas arutelus osalesid peale eelnimetatute veel El­le Lees, Tarmo Loodus, Rait Pihelgas, Aldo Tamm jt. Kahjuks sundis ajanap­pus lõpetama ja konkreetsete ettepa­nekuteni seekord veel ei jõutud. Kuid kokku lepiti, et teemadega peab edas­pidi kindlasti tegelema ja võimalusel pakkuma välja võimaliku uue haldus­korraldusliku variandi piirkonnale tu­levikuks.

Kihelkonnapäevad jätkusid Ambla Maarja kirikus Tõnis Mägi kauni kontserdiga, kus südamlike lau­lude saatel võis märgata nii mõnegi kuulaja silmis liigutuspisaraid. Pärast kontserti suunduti külaplatsile, kus vabaõhulaval vaadati Albu Rahvamaja huviteatri etendust “Hullud“. Päeva lõpetas pidu rehe all, kus lisaks an­samblile WHB astusid üles mitmed meie kihelkonna pillimehed. Sai jal­ga keerutada ja lihtsalt head muusikat nautida. Sööki-jooki pakkus Musta Tä­ku Tall. Tants kestis hiliste öötundideni.

Pühapäeva, 4. juuli hommi­kul jätkusid kihelkonnapäevad Ambla Lasteaed-Põhikooli staadionil käsitöö­laada ja laulu-tantsupeo proovidega. Käsitöölaadal tutvustasid ja müüsid oma toodangut mitmed kihelkonna käsitöölised. Uudsematest toodetest näidati aerograafpüstoliga maalitud T-särke; endale võis soetada saunavi­ha, ehteid, osta esimesi mets- ja aed­maasikaid või lihtsalt suu magusaks teha maitsvate küpsetistega. Toimus ka heategevuslik raamatulaat, kus nii mõnigi leidis endale meelepärast luge­mist. Südapäeval peeti jumalateenistus Ambla Maarja kirikus, tähistati kiriku aastapäeva, kaasa teenis külalisõpetaja Mihkel Kukk Raplast.

Ja siis oligi aeg Ambla kihelkonna laulu- ja tantsupeoks: juba olid rong­käiguks valmis rivistunud kõik taidle­jad, kes Tapa puhkpilliorkestri saatel läbi alevi staadionile marssisid. Tore oli näha tee ääres palju taidlejatele kaasa­elajaid.

Laulu- ja tantsupeo moto oli „Elu on imeline“ – kõik laulud ja tantsudki olid selle järgi valitud. Lõõs­kava päikese all esines ligi 300 taidle­jat mudilastest eakate memmedeni välja. Esinema olid tulnud ka naaber­kihelkonna Järva-Madise taidlejad. Ei seganud kuum kõrvetav päike rahva­tantsijaid, kõhutantsijaid, lauljaid ega pillimehi, sest kõik nautisid ilusat päe­va ja esinemisi.

Kõigi kihelkonnapäevaliste kõhu­täie eest kandsid hoolt kooli kokad, kes kahel päeval pakkusid väga maits­vat suppi, mida söödi ära ligi 140 liit­rit.

Kui laulud tantsud otsas, lõpetas ki­helkonnapäevad Ambla valla kultuuri­juht Arlet Palmiste koos tänusõnadega kõigile kihelkonnapäevadest osavõtja­tele ja korraldajatele.

Ambla Haridusselts tänab kõiki, kes aitasid kaasa kihelkonnapäevade läbi­viimisele! Suur tänu toetajatele Amb­la Vallavalitsusele, Tapa Vallavalitsusele, MTÜ Arenduskoda LEADER tege­vusgrupile, PRIA-le.

Loodame, et meil kõigil jätkub jõu­du ja tahtmist järgmiste kihelkonna­päevade korraldamiseks. Kihelkon­napäevad aitavad väärtustada Ambla kihelkonna tavasid ja traditsioone ning säilitada kohalikku rahvakultuuri.