Igasse omavalitsusse jääks küll kool, kuid näiteks Nõval peaks 6 aasta pärast tegutsema 3klassiline algkool, Kullamaa, Martna, Noarootsi ja Vormsi vallas 6klassiline põhikool ning Hanila, Lihula, Lääne-Nigula ja Ridala vallas 9klassiline põhikool. Haapsalus võiks ühe stsenaariumi kohaselt tegutseda üks põhikool ja üks gümnaasium.
„Ei saa öelda, et see analüüs kedagi ei puudutaks. On selge, et neid asju tuleb arutada ja need läbi mõelda,” tõdes Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.

Lõhmus lisas, et üks asi on raamatupidamislikult arvud kokku lüüa ja selle põhjal otsustada, kuid teine asi kohalikke olusid arvestada. Ta tõi näiteks Lääne-Nigula valla, kus on neli võrdset keskust nelja võrdse, Eesti mõistes keskmise suurusega põhikooliga, millest peaks analüüsi koostajate hinnangul jääma üks põhikool.

Mikk Lõhmuse sõnul on küsimus riigi edasises tegevuses. „Kui riik kohandab koolide rahastamise mudeli analüüsi järgi, peab volikogu mõtlema hakkama. Ometi peaks volikogu seisma oma piirkonna elanike eest,” selgitas Lõhmus.
Analüüsi koostajate hinnangul torkab Läänemaa teiste maakondade võrdluses silma sellega, et siin on 2005. aasta koolivõrgu prognoosiga kõige vähem arvestatud ja ka põhikoolide võrk on prognoositavast märksa suurem. Vaid paar omavalitsust oli aga valmis kooli ümberkorraldamise või sulgemise plaaniga arvestama.

Nii peavadki analüüsi koostajad Läänemaa puhul reaalseks, et prognoositud 9 asemel võib lähiajal kõne alla tulla nelja–viie kooli ümberkorraldamine, sh paari maagümnaasiumi ümberkorraldamine põhikooliks, paari põhikooli ümberkorraldamine 6klassiliseks ja mõne madalama astme põhikooli ja/või 9klassilise põhikooli sulgemine (ilmselt valdades, kus on mitu kooli: Hanila, Lihula, Lääne-Nigula).