Kuna oli lugemisaasta, siis raamatukogutöös pöörati enam tähelepanu tööle lugejatega: korraldati rohkem üritusi, kasutajakoolitusi, soovitati ja tutvustati raamatuid. Neist võis meie lehest lugeda nii seoses emakeelepäevaga kui ka raamatukogupäevadega. Raamatukogul on kujunenud head suhted nii Saduküla kooli, lasteaia kui eakatega. Koos nendega veetsime nii mõnegi hubase tunni kirjasõna seltsis. Rohkem kui varemalt leidus ka neid, kes soovisid saada teadmisi arvuti kasutamisest, nii internetipanga, tööotsingu portaalide, e-posti kui muu vajaliku kohta. Ka siin oli raamatukogutöötaja hea meelega nõus abistama.

Eelkõige ootab lugeja raamatukogult aga ikkagi uut ja huvitavat lugemisvara. Ja millal siis veel kui mitte lugemisaastal. Kahjuks andsid masu ja eelarvekärped siiski tunda ja uusi raamatuid oli võimalik vähem muretseda. Siinkohal tuli appi raamatukogudevaheline laenutus. Võimalust tellida puuduv raamat mõnest teisest maakonna raamatukogust kasutati varasemast palju agaramalt. Ajalehti-ajakirju sai küll endises mahus tellitud, sest perioodika on endiselt kõige loetavam trükisõna raamatukogus.

Möödunud aastal vähenes küll raamatukogu kasutajate arv mõne lugeja võrra, kuid külastuste ja laenutuste koguarv suurenes. See näitab, et raamatukogu kliendid on usinad lugejad. Nagu eelpool mainitud, loetakse kõige rohkem ajakirjandust: perioodika osakaal laenutuste hulgas oli koguni pisut üle 60%. Loetavuse edetabeli tipus troonivad ajalehtedest „Õhtuleht“ ja „Postimees“, ajakirjadest „Kroonika“ ja „Naised“; „Elukiri“ ja „Eesti Naine“ neil tihedalt kannul. Palju loeti ka kõiki teisi ajalehti-ajakirju. Raamatutest eelistasid lugejad peamiselt eesti autorite teoseid. Kõige loetavamad autorid olid jätkuvalt Erik Tohvri, Marje Ernits, Ketlin Priilinn. Väga populaarsed olid ka kirjastuse „Petrone Print“ väljaantava „Minu“-sarja raamatud. Elulooraamatute lugemise tuhin seevastu näib tasapisi vaibuvat.

Rohkesti ilmus ilusaid ja huvitavaid lasteraamatuid. Võimaluste piires sai neid ka raamatukogule tellitud. Palju on kõneldud laste lugemishuvi kahanemisest. Mul on väga hea meel, et lasteaiatädid peaaegu kõik eakohased uudisraamatud lasteaias oma kasvandikele ette loevad. Algklasside õpetajad Ülo Raadik ja Elle Karu on samuti oma õpilastega üsna sageli raamatukogus käinud ja loodame, et sellestki koostööst ükskord tulu tõuseb ning noorimad lugejad jälle raamatute juurde tee leiavad.

Peale igapäevase töö leiavad raamatukogutöötajad aega ka enesetäiendamiseks. Maakonna keskraamatukogu korraldab meile regulaarselt koolituspäevi. Möödunud aastal kuulasime mitmeid huvitavaid loenguid nii otseselt raamatukogutöösse puutuvatel kui ka silmaringi laiendavatel teemadel. Traditsiooniks on saanud maakonna teiste raamatukogude külastamine. 2010. aastal käisime Jõgeva ja Põltsamaa vallas. Vaatasime sealseid raamatukogusid ning tutvusime kohalike vaatamisväärsustega. Möödunud aastal tõusis päevakorda raamatukogu kolimine lasteaia vabanenud ruumidesse. Kolimine lükkus küll edasi, kuid suvel vahetati raamatukogu aknad ning sellegi jagu on nüüd siin valgem ja soojem.

Lõpetuseks tahan ütelda, et lugemisaasta sai küll läbi, aga lugemine läheb edasi. Kõik lugejad, nii senised kui ka uued, on raamatukogusse ikka oodatud! Meeldivaid lugemiselamusi soovides

Inna Kübarsepp,
Saduküla Raamatukogu juhataja

… ja Puurmani raamatukogus

Võime oma tööd Puurmani raamatukogus lugeda kordaläinuks. Lugejate arv on küll natuke langenud (on ju vähenenud valla elanike arv), samas on tore tõdeda, et on suurenenud külastuste ja laenutuste arv. Seda ka laste hulgas. Viimane fakt on eriti tore. Meie raamatukogus on lugejaid igas vanuses - tihedamad külastajad on pensionärid, mis on ka mõistetav – on neil ju rohkem aega lugeda. Raamatukogus on võimalik tutvuda iga kuu ilmuvate uute raamatute nimekirjaga. Aktiivsemad lugejad on Kristiine Rätsep, Ene Luhamaa, Mati Reim, Aime Mukk ja noortest Teele Kaugesalu. Põhiliselt loetakse elulugusid ja lemberomaane. Kõige loetavam raamat oligi A.Veesaare „Elus, see on kõige tähtsam”, ilukirjanduslikest oli loetavaim I. Lember „Päevalilled”. Loetavam autor on endiselt Erik Tohvri. Lasteraamatutest loeti kõige enam A.Kivirähki „Kaka ja kevad”, mis sai sellel aastal vabariikliku Nukitsa preemia. Palju loetakse ka ajakirju. Neid oleme saanud tellida palju -29 ajakirja ja 7 ajalehte. Kultuuriajakirjadest käib meil Looming, Teater. Muusika. Kino ja ajalehtedest Sirp. Neil on oma kindel lugejaskond.

Seoses majanduslangusega loeme ka meie hoolsalt raha. Kõiki raamatuid me tellida ei saa. Sel puhul on võimalus tellida teistest raamatukogudest. Täname südamest Karmen Allevit ja Tiina Ilvest, kes on need teosed meieni toimetanud. Vaatamata ruumipuudusele oli meil juba teist aastat üleval suurepärane rändfotonäitus. Seekord oli näitus Ahvenamaa-teemaline, mis haakus hästi ka meie korraldatud üritusega Reisisellid pajatavad, kus rääkisime oma suvise reisi muljetest. Suuremaid üritusi oli veel teisigi, näiteks Täiskasvanud Õppija Nädalale pühendatud üritus “Õpime mõnuga”, küünlavalgusõhtu, Tuntud inimene raamatukogus. Raamatuid käisime tutvustamas pensionäride seltsis Ajaratas, naiskodukaitse üritusel ja Siilipesa lasteaias. Ka toimusid raamatukogus traditsioonilised uute raamatute tutvustused. Üritustest võiks olla rohkem osavõtjaid. Palju oli näitusi, ka eraldi lastele. Neile korraldasime kaks muinasjututundi ja sageli olid nad ise raamatukogus külas. Üleval olid näitused laste joonistatud piltidest.

2010. aastal kutsus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing üles kinkima kodukandi raamatukogule üht raamatut. Tore, et meilgi oli selle üleskutse järgijaid. Olgu nad siin tänuga ära märgitud - Veronika Reesalu, Ilmar Ronk, Kristiine Rätsep ja Sirje Schasmin. Ootame raamatuid ka edaspidi.

Käesolevaks aastaks soovime rohket külastatavust ja osavõttu üritustest.

Puurmani Raamatukogu töötajad