Suuremate meediakanalite valimiste kajastus oli suunatud selgelt ja ühemõtteliselt sellele, et tekitada kaks poolt - kas Keskerakonna ja Savisaare poolt või vastu. Selles peitubki vastus küsimusele, miks puudus sisuline debatt ning miks suurem osa politolooge laiutab hetkel käsi ning ütleb, et valimisdebatis jäi tahaplaanile Tallinna elanik ning tema reaalsed vajadused.

Meedias avaldatud erinevate inimeste arvamused kõlasid sageli stiilis, et kõik on korras, teed justkui remonditud, koolid ja lasteaiad töötavad, aga vot Keskerakond on see kurja juur, mis tuleb välja juurida. Kas pole mitte absurd? Minu, kui omast arust kainelt mõtleva inimese arvates küll! Selle asemel, et vaadata reaalselt tehtule ja linna süsteemi funktsioneerimisele, toodi valimistesse emotsioonid ja kellegi isiklik suhtumine kellessegi. Valimised aga ei saa ega tohi olla kellelegi vastandumise küsimus, vaid meeskondade ja liidrite tulevikunägemuste võrdlev analüüs.

Mis oli aga kogu selle tulemus, on täna selgelt näha - valija oli targem, kui see, kelleks teda peeti! Valija tõestas, et valimisprogramm ei saa ega tohi olla kellegi konkreetse isiku või erakonna vastu - see ei ole, ega saagi olla tõsiseltvõetav. Usun, et tallinlased valisid positiivset programmi ja meeskonda, mis lubas tegelda linnlaste muredega - kanda  hoolt teede ja lasteaedade eest, luua uusi töökohti, hoolitseda eakate ja abivajajate eest.

Oluline on see, et need asjad oleksid tehtud ja töötaksid - valitigi neid, kes saavad sellega hakkama. Kandidaadi rahvus, vanus jms oli vähemasti kümnendajärguline - kui sedagi. Tallinna elanik mõistis väga hästi, et klounaadi on küll lõbus jälgida, kuid homme peab minema tagasi tööle, koju, kooli ning  kindlasti ei soovi ta, et homset igapäevaelu hakkaks korraldama kloun - isegi kui ta on rahvusvaheliselt tunnustatud! Tallinna elanik oli tark ning ta andis oma tulevikku usaldusväärsetele inimestele, kes on juba korduvalt tõestanud, et linna ei juhita sõnade, vaid tegudega.

Tallinna elanikud ei lasknud ka seekord end eksitada, ega lasknud juhtimise juurde neid, kes räägivad üht, kuid teevad hoopis vastupidist. Tallinna elanik väljendas oma suhtumist näiteks sellesse, et valitsuserakonnad annavad erinevalt teistest omavalitsustest Tallinnale igal aastal teede remondiks raha, millest vaevu jätkuks all-linnast Toompeale viiva tee asfalteerimiseks; kauaoodatud eurorahade investeerimisprojektidele on valitsuses senini tõmmatud lihtsalt kriips peale vaid seepärast, et nende esitaja on Tallinn; riiklik lasteaiakohtade loomise programm lihtsalt päevapealt lõpetati ning omavalitsused jäeti samasugusesse seisu nagu omal ajal sundüürnikega; riiklik energiapoliitika on viinud hinnakasvu üheksakümnendate aastate tasemele...

Siin on ka vastus küsimusele, miks kujunes valimistulemus selliseks nagu ta kujunes ning teisi põhjuseid siin lihtsalt pole! Tallinlane tegi oma valiku ja ma olen siiralt veendunud, et see valik oli tänases olukorras parim võimalikest.