Andres Hirvela: tagasivaade tehtule
Kuna periood on olnud pikk ja meenutada palju, siis arvan, et detailid jätaks seekord kõrvale ja keskenduks olulistele sündmustele valla elus ja seda minu pilgu läbi. Esmalt sellest, et kuidas minust, kui inseneriharidusega vallakodanikust üldse ametnik sai. Tagantjärgi tuleb tunnistada, et täiesti juhuslikult, sest kui volikogu poleks 1996. aasta suvel teinud otsust katlamajade sulgemiseks ja polnud nõus seda tehtud otsust muutma, siis siit tuli ajend. Elasin tookord ja elan ka praegu 12-korterilises keskküttega majas ja küttele tuli lahendus leida ning detailidesse laskumata sai minust 31. oktoobril 1996. aastal palgaline vallavalitsuse ametnik. Vanad katlad töötasid veel ühe talve ja esmaseks suuremaks ülesandeks oligi leida lahendus amortiseerunud ja väikse kasuteguriga katlamajadele. Kuna 4,5 kilomeetrit keskküttetrasse oli väga kehvas seisus, siis otsustasimegi lokaalsete väikekatelde kasuks, mida ei köetud enam sisseostetava kivisöega vaid kohaliku puiduga. Igatahes terve suve ehitasime, nii oma meeste kui kahe spetsialistidest brigaadiga ja kui novembri alguses andsime üle viimase katlamaja, oli heameel tõdeda, et olime ellu viinud seni valla suurima investeerimisprojekti ja renoveerinud kogu küttesüsteemi.
Eks algusaastad olid ikka rasked, sest vahendeid investeerimiseks anti väga näpu otsaga ja näitena olgu toodud Kooga koolihoone katus, mida ehitati kokku kolmes järgus ning korraga saime teha ainult akende vahetuse, soojustuse ning dušširuumid ja tualetid. Kahju on ainult sellest, et siiani pole õnnestunud saada veel vahendeid siseruumide kapitaalremondiks, sest teisi selliseid koole on maakonnas vaid mõni. Ka Lõpel on koolihoone praktiliselt samas seisus, kus vahetatud aknad ja maja on soojustatud, kuid seest oleme suutnud oma meestega remontida tualetid ning veel natuke mõned hädalisemad ruumid üle käia ja ongi kõik. Üldiselt leian, et väga efektiivne oli oma ehitusmehe (vahel ka kahe) töölevõtmine valda, sest väikeste vahenditega sai väga palju ära teha ja on ülimalt kahju, et peale pensionile minekut pole väärilist asemele leidnud. Veelkord siinkohal tänud Elmar Pärnsalule, kelle abil sai korda tehtud Lõpe klubihoone ja ka Koonga lasteaed, kuhu viisime üle algul raamatukogu ja hiljem perearsti ja apteegi ning kus ehitusfirma abil on vahetatud ainult aknad. Mõlemale hoonele taotlesime soojustamiseks vahendeid ka CO2 kvootide müügist saadud tuludest, kui leiti, et kasusaajaid vähe ja raha ei antud. Hasartmängude maksust laekuvatest vahenditest oleme saanud korda teha ka Koonga kooli staadioni, kus on siis uus rajakate, valgustus ning staadionihoone ja rajatised. Ka said uue asfaltkatte korvpalliplatsid Lõpel ja Koongas. Muinsuskaitse toel sai uue katuse ja taastatud trepp ja sambad Koonga mõisa peahoonel ning katuse sai ka Pikavere palvemaja. Suhteliselt kurb näeb välja vallamaja ise, kus oleme suutnud teha uue katuse ja välja vahetada osa aknaid ning Elmari abil korrastada ka osa ruumidest. Teedevalitsuse abiga saime uued bussipaviljonid Mihklis, Tammarus ja Irtas ning tänud tuleb neile öelda ka Koonga ringtee väljaehitamise eest, kuid habemega lugu on endiselt Koonga ja Pärni-Jaagupi vahelise tee mustkatte alla viimine. Tänaseks päevaks on vähemasti valminud projekt ja tee ise ka kirjas riiklikus arengukavas ja seega eeldused lootuste täitumiseks olemas.
Meie kõige suuremaks ettevõtmiseks jääb ikkagi valla veemajanduse renoveerimine, mille 53 miljoni kroonine maksumus tähendaks vallale ju peaaegu kolme aastaeelarvet. Tegu oli igati vajalik, sest esmalt andis see vallaelanikele floorivaba kvaliteetse joogivee ja lahendas Matsalu Veevärgi näol ka seni valla hallata olnud ja kulutusi nõudnud vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumise. Oluliseks investeeringuks võib pidada ka valla prügimägede likvideerimist, mis sai teoks KIK-i toel ja läks maksma 3 miljonit krooni, kuid andis korrastatuma valla, sest korraldatud jäätmeveoga viiakse tekkiv prügi vallast välja. Need olekski lühidalt olulisemad investeeringud, mida saab mõõta rahas või valla aastaeelarvetes, kuidas kellelgi sobivam. Vähemoluline pole ka see, et vahepeal investeerimiseks laenatud raha on pangale tagasi makstud ja kõik võimalused uuel vallavalitsusel järgmiseks EU rahastusperioodiks investeeringute tegemiseks olemas.
Kuigi materiaalse baasi arendamine ja kaasajastamine on oluline, loen ise olulisemaks ikkagi inimesi ja kultuuri. Mida oleks üks vald väärt ilma sealsete inimeste ja ettevõtmisteta, sest just see on see, mille järgi meid teatakse ja tuntakse ka väljaspool valda. Kultuur kõige laiemas tähenduses annab ka vallale oma näo ja ettekujutuse siinsest elust. Sõltub ju kohalikest inimestest, milline meie vald välja näeb või milliseid üritusi korraldame või millised on meie traditsioonid. Seega sooviks, et ka edaspidi areneks vallas heakord ja säiliksid tekkinud traditsioonid nagu laste laulupäev, Koonga mängud või Mihkli laat, sest nende üle tunnen küll heameelt. Ka sooviksin tänada kõiki kolleege ja töökaaslasi pika ja meeldiva koostöö eest ja kogu vallarahvast usalduse eest, kellega koos oleme valda arendanud ja üle elanud nii head, kui ka halvemad ajad.
