Peagi saabuv Teeme Ära talgupäev on Eestis aastate jooksul saanud nii märgilise tähenduse, et lubab koostegemise vaimus ja hoos esitada üleskutse ka valla kortermajade elanikele korteriühistute loomiseks. Korteriomanikud, tehke ära korteriühistud: võita sellest sammust on rohkem kui kaotada.
Teeme Ära koristustalgulised aastal 2008
FOTO: Foto: Ilmar Saabas
Korteriühistu on siinmail enim levinud vabaühenduse vorm, mis tegutseb põhimõttel, et inimesed ise rohujuure tasandil tahavad midagi muuta. Seda ühistegelikku majade korrashoiu vormi on raske kohustuseks panna. Seni pole seda ka tehtud. Samas vajaks kolhoosiajast pärit kortermajad mõnelgi juhul hädasti hoolitsevat kätt ainuüksi kasvõi korteriomanikele kuuluva kinnisvara väärtuse säilitamiseks.
Oluline on ka, et korteriühistu liikmed omavad ühistu üle kontrolli, mis muudab ühistute juhtimise paindlikuks ja toetab probleemide kiiret lahendamist. Näiteks saaks nõuda neilt, valdavalt Ristil paikneva kümnekonna tühja korteri omanikelt talvel korteri kütmist, et mitte põhjustada naaberkorterite temperatuuri langust alla 18 kraadi. Rääkimata torude lõhkemisest majas või hallituse tekkimisest. Kui korteriomanik rikub pidevalt oma kohustusi teiste majaelanike suhtes on kõige äärmuslikuma sammuna võimalik ka korteri sundvõõrandamine.
Korteriühistute loomisega alustati Eestis 20 aastat tagasi ning praeguseks on neid kokku üle 10 000. Padise vallas on küll Padise keskuses ja Harju-Ristil paiknevates korrusmajades kokku ligemale 190 korterit, kuid ühistuid pole ühtegi. Küll on Ristil loodud üks korteriühisus, mis erinevalt korteriühistust pole juriidiline isik. Miks näeme Padise vallas sellist pilti, teavad korteriomanikud vaid ise. Samas maasikaid, mis meelitaks ühistut looma, on aegade jooksul olnud piisavalt - alates valla poolsest toetusest kuni Kredexist saadavale remonttööde soodusrahastamisele.
Korteriühistu moodustamiseks on vaja üle poolte omanike nõusolekust. Kui isegi see võimalus ei aita üle saada skeptikute vastuseisust, siis pole tõesti muud varianti, kui oodata veel paar aastat, kuni tuleb ühistu lõpuks sunniviisil moodustada. Nimelt võttis riigikogu tänavu veebruaris vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mille kohaselt loob riik ühistud sunniviisiliselt ning mida hakkavad haldama hakkavad kinnisvarahoolduse ettevõtted. Uus seadus jõustub 2018. aastal.
Ise teha on ikka parem, pääseb majavalitsustest.