On kirjutatud: Kontsertsari „Muusika Roheluses", peab olema: Kontserdisari „Muusika roheluses". Õnneks polnud enam trükitud „kontsersari", nagu see oli maikuus Liisi Koiksoni kontserdi plakatil. Puudub ka koma nädalapäeva ja kuupäeva vahel. Samas kõrval on Kõltsu mõisa kutsuvates reklaamides kuupäevade järel puudu punktid.

Võibolla tunduvad komad ja punktid pisiasjadena. Kujundajad võivad ennast õigustada ka sellega, et nendel on plakat nagu kunstiteos, moodne kunst, kus reaalsust ei pea arvestama. Mina ei saa kahjuks aru kummastki vabandusest. Väga sageli pannakse ansamblite, tantsurühmade, bändide nimed jutumärkidesse. Seda ei pea tegema! Jutumärkides on pealkirjad, nimed on ilma.

Kui näen avalikus ruumis kuulutust õigekirjavigadega, tean, et see kirjapilt kinnistub ka noorte mällu. Sageli õigustataksegi: „TV-s, kuulutustulbal või teadetetahvlil oli ka nii kirjutatud." Ei hakka siin emakeelele kaitsekõnet esitama.

Ometi võiksid need, kes oma kirjatöid avalikustavad, aega võtta ja mitte häbeneda oma õigekirja kontrollida. Parimad abimehed on endiselt „Õigekeelsuse sõnaraamat" ehk ÕS (saadaval ka lk-del www.keeleveeb. ee ja www.keelebi.eki. ee ) ja internetis „Keelenõu", palju kasulikku on ka Maire Raadiku käsiraamatus „Väikesed tarbetekstid".

Oma kirjatöid tuleb üle lugeda mitu korda. Selle vajalikkust olen tundnud ikka ja alati. Sageli jääb puudu ajast, millest rääkimiseni tahtsingi tegelikult jõuda. Tähelepanelikumad on ikka märganud ajakirjanduses keelevigu. Ka mõnes meie lehes. Raske on ennast õigustada ja see, et eksimusi on ka päevalehtedes, ei ole muidugi mingiks vabanduseks.

Ajapuuduses oleme lehte välja andes mitmel põhjusel. Võtame kuulutusi vastu veel kolmapäeval, kui õhtul läheb leht juba trükikotta. Ei ole aega neid kauneid reklaamplakateid „lahti muukida", et neid uuesti kujundada, mida ju teksti parandamine tähendabki.

Tegelikult ei tohigi neid teoseid niisama muuta, tuleks autoriga kontakti võtta jne. Selleks kõigeks aga aega pole olnud.

Et lõpetada positiivse noodiga, siis kogu lehemahtu silmas pidades on meie kaastööliste saadetised ikka üsna heatasemelised ehk üle Harju keskmise. Tänu sellele on leht, loodan (või kujutan seda ette?), aina parem. Aitäh kõigile, kes kaastöid on saatnud ja seda edaspidigi teevad!

Päris lõpuks vastus pealkirjas esitatud küsimusele. On vahe küll, kas kirjutada: „Surma, mitte armu anda!" või „Surma mitte, armu anda!"