Ansambel Sillervo esines Saksamaal: Kohaliku publiku vastuvõtt oli enam kui hämmastav
Meie sõprussuhete 20.aastapäeva tähistati Saksamaal selle kuuvahetuse nädalal. Külla kutsuti Viljandi praostkonna koguduste esindajad ja vaimulikud. Sellistel külaskäikudel on tähtsal kohal muusikalised ettevõtmised. Harilikult iga kahe aastat tagant on kutsutud Viljandi praostkonnast külla üks kirikukoor kontserte andma. Seekord kutsuti ansambel Sillervo sõprusvisiidile kaasa.
Oleme küll Helme valla ansambel, aga laulame sageli nii oma koduvalla kui ka kaugemate kantide kirikutes. Saksamaa reisiks saime terve aasta jooksul valmistada ette pika kontserdikava vaimulikest lauludest ja Eesti rahvalauludest.
Sillervo esimene ülesastumine toimus Bramsche Martini kirikus. Siin toimus kohaliku praosti ehk superintendent Hans Hentscheli vastuvõtt. Esmalt võttis praost vastu meie vaimulikke ja teda toetas hulk Bramsche kirikuringkonna vaimulikke. Ma ei tea, kas kohale olid tulnud absoluutselt kõik piirkonna vaimulikud, aga arvult oli neid umbes paarkümmend. Oli äärmiselt soe tunne kohata sõprade külalislahkust ja huvi meie käekäigu vastu.
Ligi kolmsada külalist mahtus kirikusse suurele vastuvõtule. Kutsutud oli kiriku- ja teisi avaliku elu tegelasi, nooremat ja vanemat rahvast. Samuti perekonnad, kes meie reisijaid oma kodudes majutasid. Vastuvõtu eeskavas mängis mõtlemapaneva sketši praost koos mõne kaaslasega, esitas pika loo pantomiimi näitleja Manfred Pomorin, laulsid mõned laulud Bramsche noored. Sillervo tervitas võõrustajaid nii saksakeelsete salmidega kui ka Eesti rahvaviisidega, kandes seljas mulgi rahvariideid.
Vastuvõtul ulatas Viljandi praost Marko Tiitus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kostöömedali Ursula Mallyle. Ursula Mally on olnud 20 aastat meie sõprussuhteid korraldava komisjoni eestvedaja Bramsches. Tema töö ja pühendumus on hindamatu.
Usupuhastuspüha õhtul 31.oktoobril olime kirikutes laiali, lihtsalt jumalateenistustel osalemas ja laulmas luterliku kiriku hümni „Üks kindel linn ja varjupaik" saksa ehk originaalkeeles. Kahel järgmisel õhtul andsime tunnipikkused kontserdid, kus muuhulgas laulsime sedasama Martin Lutheri laulu neljahäälselt. Sillervot juhatas kõikjal ikka Imbi Umbleja, saatis klaveril ja orelil Thea Leitmaa, kaunistas kontserti viiulil Katrin Kannukene.
Esimene kontsert toimus Quackenbrücki Peetri kirikus. Siin kirikus vahetati mõni aasta tagasi orel. Endise oreli võtsime tänulikena vastu Helme kirikusse, meie rahvas on sellest pillist heameelt tundnud. Quackenbrücki Peetri kirik on 1966. aastal ehitatud. Selles kirikus laulmine tundus meeldiv ja lihtne, sest nägime ja kuulsime omavahel üksteist suurepäraselt, kasutasime digiklaverit, viibisime kogu kontserdi aja altari ees. Linnas elab 12 000 inimest, kirikusse kogunes vast paarsada kuulajat.
Enne kontserti paluti meid kogudusemajja kaunilt kaetud kohvilauda. Teenindajad suhtlesid meiega vene keeles, eks siis pärineti Volga aladelt. Teisel õhtul andsime kontserdi Venne Walpurgi kirikus. Venne on Tõrva suurune asula. Kirik pärineb 19.sajandist.
Siin panime endid proovile suure oreli taltsutamisega, eesotsas Thea Leitmaaga. See tähendab, et ühe osa kontserdist laulsime rõdult, nägime vaeva, et oreli- ja meie lauluhäält kokku sobitada. Analüütikud andsid meie kahte kontserti võrreldes erinevaid ja vastukäivaidki hinnanguid, mis kokkuvõttes tähendas kontsertide suurepärast kordaminekut.
Kohaliku publiku vastuvõtt oli aga enam kui hämmastav. Mõlemal kontserdil plaksutati meid soojalt tagasi altari ette lisapala laulma. Venne kirikulised aplodeerisid eriti tungivalt ja tõusid lausa püsti. Minu arvates pole Sillervo ammu sellist vastuvõttu kohanud. Lisapalaks laulsime „Kungla rahvast" ehk oma kontserdikava viimast laulu.
„Kungla rahvast" peavad laulma kõik Eestimaa külalised seal Bramsches, sest see on saanud sealse sõpruskomisjoni lemmiklooks. Pühapäeval jutlustasid Viljandi praostkonna vaimulikud Bramsche kirikuringkonna kirikutes. Helme kirikuõpetaja ja Sillervo viibisid Nortrupi Dorothea kirikus. Nortrup on samuti Tõrva suurune asula ja kirik 19.sajandist.
Reisipäevade hommikupoolikuti viidi meid ekskursioonidele. Bramsches tutvustas meile linna ajalugu ja elu kohalik meer. Bramsche linnas elab 30 tuhat elanikku. Bramsche ajalugu ulatub tuhande aasta taha. Kõige enam on Bramschet tuntud juba keskajast alates punase kalevi tootjana.
Suursugune oli meie külaskäik Papenburgi Meyeri laevatehasesse. Papenburg asub Bramschest sadakond kilomeetrit põhjapool, aga Põhjamereni jääb siit veel pisut maad. Laevatehasest peavad vastsed meresõidukid kulgema kanalit ja Emsi jõge pidi, pääsemaks avarasse vette. Laevatehase rajas Willm Rolf Meyer 1795.a. Põlvest põlve on laevatehast hoitud Meyerite perekonna käes. Tänasel päeval töötab laevatehases 2500 inimest. Siin on kaks suurt dokki, kus laevad valmis ehitatakse, suurem nendest on 504 m pikk, 125 m lai ja 75 m kõrge. Papenburgi laevatehases ehitati 1979-1980.a. ka laev Estonia, kuid sellel teemal meie ekskursioonil ei peatutud üldse. Nägime fotosid ja makette näiteks Viking Line laevadest, Silja Europast ja suurtest kruiisilaevadest, millel on konverentsisaalid, restoranid, baarid, korvpalliväljakud, basseinid. Paar aastat tagasi on siin valminud paar Disney kruiisilaeva, mis pakuvad Disneylandi elamusi igas vanuses lastele ja täiskasvanutelegi.
Kohe-kohe oli valmis saamas 18-korruseline Norra kruiisilaev Norwagian Getaway ja meil oli suurepärane võimalus näha, kuidas uhkele merekaamelile viimast lihvi anti.
Bad Essen on olnud kuurortlinn, paiknedes Bramschest kagu suunas. Nimelt on siin leitud soola, mis võimaldab pakkuda raviteenuseid. Lisaks pakub naudinguid Bad Esseni loodus oma pinnavormidega.
Osnabrück oli Bramsche külje all paiknev suurem keskus, 160 tuhande elanikuga linn. Linn on pärit 8.sajandi lõpust. Kui 17.saj leidis Euroopas aset Kolmekümneaastane sõda, siis 1643.- 1648.a. tegeleti sõjajärgse Westfaleni rahulepingu koostamise ja allkirjastamisega ja see protsess toimus just Osnabrücki linnas. Kahjuks 1944-1945.a. Teise maailmasõja pommitamised tabasid Osnabrücki linna hävitavalt ja tänasel päeval nähtav vanalinn on suures osas taastatud. Osnabrückis külastasime luterlikku Maarja kirikut ja katoliiklikku Peetri kirikut ning tutvusime aktiivselt kaubandusega.
