Kiiruisutamisega alustas Antson 1955. aastal. «Olen ju Koplist pärit, ümberringi meri, mida sa talvel muud teed, kui uisutad, suusatamiseks ju väga kohta ei olnud,» ütleb ta naerdes. «Tõsisemate trennidega alustasin kunagi Sitsi piirkonnas kalda ääres olnud palkide leotamise tiikide peal, hiljem ka Snelli tiigil ja kui rohkem külma, siis Harku järvel.»

1959. aastal sai Antsonist Nõukogude Liidu koondise kandidaat. «Käisime Almatõs, sealne jääareen asus 1600 meetri kõrgusel oleval platool, mida «rekordite vabrikuks» kutsuti - kogu aeg oli tuul tagant, minusugusele pikale istus see hästi. Võitsin seal võistluse ja sain juba koondisesse. NSVL-i koondises oli põhimõte, et lisaks venelastele oleksid esindatud ka teistest rahvustest sportlased erinevatest liiduvabariikidest.»

Antsoni enda sõnul jäi ta tippuisutajakarjäär aastatesse 1961-1969. Sellesse aega jäävad osalemised kahtedel olümpiamängudel, millest edukam oli tema jaoks 1964. aastal Innsbruckis, kui ta võitis olümpiakulla. Kullasõidu uisud asuvad Otepää talispordimuuseumis. «Tol ajal olid saapad ja uisud eraldi, kruvidega käisid terad alla. Uisutera oli 0,8 mm paks ja see oli nii terav, et sai isegi habet ajada,» meenutab Antson.

Pärast spordist loobumist töötas ta treenerina ning alates 1977. aastast Tallinna Oktoobri, hilisema Läänerajooni spordijuhina ja aastatel 1993-2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunikuna.

Praegu kiiruisutamist kui ala olümpiavõitja arvates Eestis sisuliselt enam ei ole, sest sellega tegeleb liiga vähe inimesi. «Adaveres küll veidi tegeletakse kiiruisutamisega ja minu toonased rekordid sõidetakse üle, aga see on ka loomulik, et 40 aastaga on arenenud nii inimene kui spordivarustus. Veidi imestama paneb, et pärast karjääri lõpetamist ei ole keegi mult kordagi nõu küsimas käinud, kuidas tehnikat lihvida annaks. Kiiruisutamine on väga tehniline ala - 200 meetrit sirget, 200 meetrit kurve -, ilma tehnikata ei saa, see käib läbi puusa,» teab Antson omast käest. «Seda aega aga, millal Eestile kiiruisutamises mõnel suurvõistlusel jälle medal tuleb, minu silmad ilmselt ei näe,» arvas ta.

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp eraldas sel nädalal linnaosa reservfondist Ants Antsonile ühekordseks toetuseks 1500 eurot, et väärtustada nõmmelasest olümpiaveterani saavutusi. «1500-eurone toetussumma on sümboolne, sest Antsoni olümpiakuld tuli 1500 meetri distantsilt,» selgitas linnaosavanem.